– IPCC ehk ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli kodulehekülg. Nende seisukohtadest ning koostatud raportitest juhindutakse maailma kliimapoliitika kujundamisel:
https://www.ipcc.ch
– IPCC eriraport 1,5 °C globaalsest soojenemisest (2018) – üks olulisemaid kliimamuutuste analüüse maailmas, mille järgi kujundatakse muuhulgas ka riikide kliimapoliitikat:
https://www.ipcc.ch/sr15/
– NASA põhjalik erilehekülg kliimamuutuste kohta:
https://climate.nasa.gov
– Ülevaatlik info kliimamuutustest, nende põhjustest, leevendusviisidest ja uudistest eesti keeles:
https://www.kliimamuutused.ee
– CO2 sisaldus atmosfääris erinevate ajaperioodide jooksul (täna, sel aastal, aga ka viimase 800 000 aasta jooksul):
https://keelingcurve.ucsd.edu
– Eesti kasvuhoonegaaside heite suurus ja selle allikad aastatel 1990–2019:
https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus
– Ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite suurus ja piirkondlik jaotus 1750–2019:
https://ourworldindata.org/grapher/annual-co-emissions-by-region?tab=chart&stackMode=absolute&time=earliest..latest®ion=World
– Erinevate riikide kasvuhoonegaaside heite suurus:
https://ourworldindata.org/co2-and-other-greenhouse-gas-emissions
– Erinevate Euroopa riikide kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta 2000–2018:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rd300/default/table?lang=en
– Maa pinnatemperatuuri muutus alates aastast 1880:
https://climate.nasa.gov/vital-signs/global-temperature/
– Eesti teadlaste koostatud faktikogu kliimamuutuste kohta, kuidas kliimamuutused Eestit mõjutavad ning mida Eesti peaks selles osas tegema (2018):
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Kust-sa-tead-et-kliima-soojeneb.-Sepp-Köster-Küngas.pdf
– Kuidas erinevad 1,5 °C ja 2 °C globaalse kuumenemise tagajärjed? Siin on mõni näide:
https://www.vox.com/energy-and-environment/2018/1/19/16908402/global-warming-2-degrees-climate-change
– Kõige hiljutisem (2020. aastal avaldatud) UN Emissions Gap Report ehk raport, mis hindab erinevust selle vahel, kui palju inimkond praegu kasvuhoonegaase atmosfääri paiskab ning kui palju me tohiks praegu atmosfääri kasvuhoonegaase paisata, et hoida kliimakuumenemist 1,5 või 2 °C piires:
https://www.unenvironment.org/emissions-gap-report-2020
– Kergesti loetav illustreeritud kokkuvõte sellest raportist:
https://www.unenvironment.org/interactive/emissions-gap-report/2019/
– Production Gap Reports ehk raportid, mis hindavad erinevust selle vahel, kui palju maailmas praegu fossiilkütuseid toodetakse ning kui palju neid tohiks toota, et hoida kliimakuumenemist 1,5 või 2 °C piires:
https://productiongap.org
– Climate Action Tracker – teaduspõhine ja regulaarselt uuendatud analüüs maailma riikide tegevuste kohta kliimakriisi leevendamiseks:
https://climateactiontracker.org
– Eesti inimeste keskkonnateadlikkuse uuring (2020), millega uuriti, kui keskkonnateadlikuks Eesti inimesed end peavad ja kui keskkonnateadlikult nad käituvad:
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020 | 13.82 MB | pdf
