Me läksime uuesti kohtusse!
Kliimakriisis ei ole kohta uuele fossiilkütuste tootmisele.
Kliimakriisi põhjustavad fossiilkütused ja see ohustab inimkonna püsimist meie eluajal. 2024. aasta kevadel, kui Keskkonnaamet andis Eesti Energia uuele õlitehasele tööle hakkamiseks kompleksloa, oli see hästi teada.
Meie väide on lihtne: selleks, et hoida kliimamuutuseid elamiskõlblikes piirides, tuleb jätta fossiilkütused maa sisse. Seepärast oleks Keskkonnaamet pidanud keelduma õlitehasele kompleksloa väljastamisest.
2024. aasta suvel pöördusid Fridays for Future Eesti (ametlikult MTÜ Loodusvõlu) ja FFFi aktivist Elo-Lee Maran kohtusse, et tühistada õlitehasele antud kompleksluba, kaitsta laste ja noorte õiguseid ning hoida ära 1,6 miljonit tonni süsinikuheidet aastas.
Ajajoon
Kliki ja vaata kogu ajajoont
Eesti Energia avaldab uue õlitehase ehitusplaani
Eesti Energia 2018. aasta aruandest selgub, et ettevõtte loodab 2019. aastal jõuda uue õlitehase investeerimisotsuseni.
loe veelFridays for Future Eesti korraldab esimese suurema kliimastreigi
FFF hakkab vaikselt tekkima, MTÜ on veel mägede taga, aga põlevkivile ollakse põhimõtteliselt vastu juba esimesest päevast peale.
loe veelAvalikustatakse Õlitehase detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
loe veelKÕK, ELF ja ERL kommenteerivad kriitiliselt õlitehase keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet
Keskkonnaühendused edastavad Narva-Jõesuu Linnavalitsuele õlitehase osas kriitilised kommentaarid, viidates, et plaan ei sobi kokku kliimaeesmärkidega.
loe veelKÕKi jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer kritiseerib õlitehaste plaani
loe veelAmetiühingute Keskliit nõuab valitsuselt kliimakindlaid lahendusi
loe veelKeskkonnaminister Rene Kokk annab õlitehasele rohelise tule
“Keskkonnaminister kiidab heaks kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande.”
Riigihaldusminister Jaak Aab annab õlitehasele rohelise tule
loe veelValitsus toetab õlitehast “moraalselt”
loe veelKeskkonnaühendused annavad peaministrile üle Kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatuse
loe veelKeit Pentus-Rosimannus nimetab õlitööstuse investeeringut rumalaks
loe veelEV valitsus otsustab suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 125 mln euro võrra
Eelmine valitsuse otsus toetada õlitehase ehitust vaid moraalselt asendub otsusega toetada õlitehase ehitust rahaliselt 125 miljoni euroga. Investeerimisotsusega annab valitsus õlitehase ehitamiseks rohelise tule ja paigutab märkimisväärse summa kapitali põlevkivisektorisse. Tehtud otsus jääb kooronaviiruse COVID19 esimesest lainest põhjustatud tervisekriisi varju.
loe veelKeskkonnaühendused: valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu
loe veelTeadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik
loe veelNoorteühendused mõistavad õlitehase rahastamise hukka
20 noorteühendust üle-Eesti pöörduvad avaliku kirjaga valitsuse poole nõudes investeeringu tagasivõtmist. “Noorteorganisatsioonidena on meile oluline, et valitsus võtaks arvesse ka noorte huve ja arvamust, kuna noorte võimalused poliitiliste otsuste tegemisel osalemiseks on jätkuvalt piiratud…
loe veelEE juht: Riigi rahata me õlitehast ei ehitaks
loe veelKliimanoored pöörduvad õlitehase ehitamise peatamiseks kohtusse
Noorte kliimaaktiviste koondav juriidiline keha MTÜ Loodusvõlu esitab halduskohtule kaebuse, et tühistada Narva-Jõesuu linnavalitsuse poolt välja antud ehitusluba Eesti Energia uue õlitehase püstitamiseks. Koos kaebusega taotlevad noored esialgset õiguskaitset ehk ehitusloa peatamist. Noori asub kohtus nõustama Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.
loe veelTartu halduskohus võtab kliimanoorte esitatud kaebuse menetlusse
Kohus võtab noorte esitatud kaebuse menetlusse ning tunnistab vastustajaks Narva-Jõesuu linna. Sealjuures otsustab kohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. See tähendab, et kohus ei peata ehitusluba kohtumenetluse ajaks. Noored esitavad halduskohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtusse.
loe veelLaura Kuusk algatab rahvaalgatuse õlitehase ehitusloa peatamiseks
loe veelTartu Halduskohus jätab noorte esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse rahuldamata
loe veel90 avaliku elu tegelast esitavad valitsusele pöördumise, milles paluvad investeeringust loobuda
loe veelUku Lilleväli: põlevkiviõlisse panustamine tõstab riski, et kogu sektor variseb ootamatult kokku
loe veelTartu Ringkonnakohus otsustab esmase õiguskaitse osas jätta halduskohtu otsuse jõusse
loe veelEesti Energia ja VKG otsustavad eelrafineerimistehase projekti peatada
Turu olukorra muutudes kärbivad sektori esindajad olulised plaane põlevkiviõli tootmiseks: eelrafineerimistehase rajamise plaanist loobutakse, sest tehase rajamine ei tasu end ära.
loe veelHalduskohus kaasab menetlusse kolmandad osapooled
loe veelVahetuvad aktiviste kaebuses nõustavad juristid
loe veelRahvusvaheline kliimaõigluse fond CCI toetab noorte kaebust 10 000 dollariga
loe veelRiigikogu majanduskomisjon arutab rahvaalgatust õlitehase ehitusloa peatamiseks
loe veelUuring: Põlevkivi tootmine kui rahvuslik rikkus
loe veelNoored esitavad halduskohtusse uue esialgse õiguskaitse taotluse
Noored taotlevad uuesti ehitusloa peatamist, tuues uue asjaoluna välja ohu, et tehase vahetus läheduses asuva Natura ala (Mustajõe loodusala) niiskusrežiim võib saada tehase rajamise kahjustada. Vastavalt KSH aruandele ei saa välistada tehase ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste (teed, kraavid) negatiivset mõju kõrval asuvale Mustajõe loodusalale ja täpsemalt sealsele niiskusrežiimile.
loe veelTartu halduskohus jätab määrusega noorte EÕK taotluse rahuldamata
loe veelKertu Birgit Anton võtab kokku kaks aastat kliimastreike
loe veelRingkonnakohus otsustab rahuldada noorte taotluse ja peatada esialgse õiguskaitse korras tehasele antud ehitusluba
Määruse kohaselt on ehitustöö kohtuvaidluse lõpuni peatatud. Noortele on see üle aasta kestnud kohtuteel esimeseks (vahe)võiduks. Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul puudub kohtumäärusel hetkel veel ehitusele otsene mõju, sest ehitustegevust ei ole alustatud.
loe veelKeskkonnaminister Tõnis Mölder: põlevkiviõlile pole alternatiivi
loe veelRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kutsub Eesti Energia juhte üles kohtuvaidluse ajaks õlitehase ehitust peatama
Rahandusminster annab Eesti Energia juhatusele teada, et kuna ehituslubade kehtivus on ajutiselt peatatud, siis ei tohiks ettevõtte teha edasisi kulutusi tehase planeerimisse ja ehitamisesse. Minister tuletab juhatusele meelde hoolsuskohustust ja lisaks palub uuesti üle vaadata tasuvusarvutused ja kohtuvaidlusega seotud asjaolud.
loe veelEesti Energia: lõpetame 2030 aastaks põlevkivielektri tootmise
loe veelTartu Halduskohus otsustab jätta kaebuse rahuldamata
Lisaks kaebuse rahuldamata jätmisel otsustab kohus tühistada Ringkonnakohtu poolt EÕK määruskaebuse. Aktivistid halduskohtu otsuse ringkonnakohtu edasi kaevata.
loe veelNoored kaebavad edasi Tartu Halduskohtu otsuse
Juunis jättis Tartu Halduskohus rahuldamata noorte kaebuse ning tühistas esialgse õiguskaitse. Selle otsuse kaebavad…
loe veelTartu Ringkonnakohus tühistab esialgse õiguskaitse
Juuli keskel tühistab Tartu Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse. Õiguskaitse tühistamine lubab Eesti Energial lüüa õlitehase…
loe veelNoored kaebavad edasi ringkonnakohtu määruse
Noored kaebavad edasi Tartu Ringkonnakohtu määruse, millega kohus tühistas esialgse õiguskaitse. Järgmise sammuna otsustab…
loe veelRiigikohus ei võta määruskaebust menetlusse
Riigikohus otsustab mitte võtta menetlusse noorte augustis esitatud määruskaebust, millega noored vaidlustasid ringkonnakohtu määruse,…
loe veelÕlitehas sai nurgakivi
Olenemata valitsusliikmete seisukohast, et enne kui kohtuotsust pole, tehast ehitama ei hakata, sai õlitehas…
loe veelMadis Vasser: Eesti Energia õlitehas on jätkuvalt õlitehas
loe veelKeskkonnaamet: õlitehase keskkonnamõju on puudulikult hinnatud
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et õlitehase keskkonnamõju ei ole piisavalt hinnatud ja otsustas alustada keskkonnamõjude hindamise (KMH). Selle otsuse tegi Keskkonnaamet õlitehase keskkonnakompleksloa menetluses.
loe veelKohtuistung Ringkonnakohtus
18. mail toimus õlitehase kohtuasjas istung Tartu Ringkonnakohtus.
loe veelAlgab õlitehasele seadmete paigaldamine
loe veelTartu Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata
14. juunil jättis Tartu Ringkonnakohus õlitehase kaebuse rahuldamata ja mõistis MTÜ Loodusvõlult välja Enefit Power AS-i kasuks 3150 eurot.
loe veelNoored kaebavad ringkonnakohtu otsuse edasi
14. juulil esitab MTÜ Loodusvõlu Riigikohtusse kassatsioonkaebuse, millega vaidlustab Tartu Ringkonnakohtu 14. juunil tehtud…
loe veelRiigikohus ei anna esialgset õiguskaitset
loe veelRiigikohus võtab kaebuse menetlusse
loe veelKeskkonnaühendused: õlitehase keskkonnamõju on puudulikult hinnatud
loe veelRiigikohus otsustas rahuldada Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse
Riigikohus otsustas rahuldada Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse ning peatada Eesti Energia uue Enefit280-2 põlevkiviõlitehase ehituse.
loe veelKeskkonnaamet tunnistab õlitehase keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks
loe veelÕlitehas saab uue ehitusloa
8. detsembril väljastab Narva-Jõesuu linnavalitsus õlitehasele uue ehitusloa. Puudused keskkonnamõju hindamisel, mille tõttu riigikohus…
loe veelKeskkonnaamet kavatseb väljastada õlitehasele kompleksloa
loe veelKeskkonnaühendused: õlitehasele tuleb jätta kompleksluba väljastamata
loe veelKeskkonnaamet väljastab õlitehasele kompleksloa
27. mail väljastab Keskkonnaamet õlitehasele kompleksloa, mis lubab õlitehasel töötada kuni 2035. aasta alguseni.
loe veelFridays for Future Eesti vaidlustab kompleksloa
25. juunil esitab Fridays for Future Eesti kompleksloa vaidlustamiseks kaks kaebust: ühe esitab aktiviste ühendav MTÜ Loodusvõlu ja teise esitab Elo-Lee Maran, üks liikumise liikmetest.
loe veelKohus keelab ajutiselt õlitehase käitamise
loe veelHalduskohus ei kohalda esialgset õiguskaitset
loe veelFridays for Future Eesti kaebab määruse edasi
loe veelRingkonnakohus ei kohalda esialgset õiguskaitset
loe veelToimub halduskohtu istung
2. detsembril toimub Tallinna Halduskohtus istung, et arutada FFF Eesti kaebust õlitehase kompleksloa vaidlustamiseks.
loe veelAvalikustatakse Eesti Energia erikontrolli raport
Novembris avalikustatakse Eesti Energia erikontrolli raport, millest nähtub muuhulgas, et on Eesti Energia süstemaatiliselt…
loe veelHalduskohus lubab tehasel tööle asuda
3. veebruaril teeb Tallinna Halduskohus otsuse, millega jätab kaebused rahuldamata ja kompleksloa jõusse. Otsus…
loe veelFridays for Future Eesti kaebab halduskohtu otsuse edasi
loe veelMiks põlevkiviõlitööstus on kaduv tööstus?
- Põlevkiviõli on väga saastav kütus. Kui õlitehas tööle hakkab, suurendab see Eesti süsinikuheidet ligi 6%. Põlevkiviõli kasutamine reostab keskkonda niivõrd, et seda saab kasutada vaid laevadel väljaspool Euroopa Liitu. Ka laevandus muutub üldiselt puhtamaks ning vajadus põlevkiviõli järele väheneb.
- Annab vähe töökohti. Uues Enefit280-2 põlevkiviõlitehases saavad tööd vaid 61 inimest. Kuna põlevkiviõli tootmine on valdavalt automatiseeritud, siis ei loo õlitööstus Ida-Virumaale märkimisväärselt töökohti. Seda on nenditud isegi Ida-Virumaa õiglase ülemineku territoriaalses kavas.
- Ei taga energiajulgeolekut. Põlevkiviõli ei tarbita Eestis, vaid veetakse välja laevakütusena kasutamiseks. Õli tootmise kõrvalsaadusena toodab õlitehas ka elektrit, kuid seda väikeses mahus, kattes üksnes 2% Eesti kõigi aegade tiputarbimisest (1599 MW). Seega ei aita õlitehas tagada Eesti energiajulgeolekut. Pealegi on Eesti seadnud endale eesmärgi katta juba 2030. aastal elektritarbimine kodumaise taastuvelektriga.
- Õlitehase investeeringut pole võimalik tagasi teenida. Enefit280-2 õlitehase ehitamisle on Eesti Energia kulutanud ligi 380 miljonit eurot. Kuna õlitehas süvendab töötades kliimakriisi, siis ei ole võimalik kulutatud raha tagasi teenida. Kui õlitehas töötab 2035. aasta alguseni, siis selle kliimamõju on Euroopa Investeerimispanga andmetel üle 2 miljardi euro, koos toodetud õli põletamisega lausa 4,63 miljardit eurot.
- Põlevkiviõlitööstusest ei ole veel saanud keemiatööstust. Vaatamata Eesti Energia lubadustele selle kohta, kuidas õlitööstusest saab õige pea ringmajandusel põhinev keemiatööstus, kus kasutatakse ära plastjäätmed, on praegu endiselt tegemist põlevkiviõlitööstusega. 2024. aasta juunikuus pidi Enefit Power katkestama rehvihakke kasutamise õli tootmisel, sest õli kvaliteet kõikus. Ka ei olnud neil veel samal ajal olemas Euroopa Kemikaaliameti ohutussertifikaate rehvihakkega toodetud õli jaoks.
Ehitusloa vaidlus (2020–2023)
2020. aasta märtsis andis Narva-Jõesuu linnavalitsus Enefit280-2 õlitehasele ehitusloa. Juba siis oli hästi teada, et kliimakriis on tõsine ning selle pidurdamiseks tuleb hoida fossiilkütused maa sees.
Kuu aega hiljem pöördus Fridays for Future Eesti (ametlikult MTÜ Loodusvõlu) kohtusse, et tühistada ehitusluba ja hoida ära 1,6 miljonit tonni süsinikuheidet aastas.
Mida me kohtus väitsime:
Õlitehase kliimamõju ei ole arvestatud. Detailplaneeringut kehtestades ja ehitusluba andes hinnati õlitehase mõju kliimale väga puudulikult ning ei võetud arvesse kõige uuemaid teadmisi kliimamuutuste tõsiduse kohta. Õlitehases toodetud õli põletamisest tekkivat süsinikuheidet ei arvutatud isegi enne loa andmist välja. Vaatamata sellele, et õlitehase töötades ja õli põletades tekkiv süsinikuheide on sama suur kui 10% kogu Eesti heitest, ei veendunud Narva-Jõesuu linn, kas selline heide on keskkonnakaitseliselt üldse lubatav.
Õlitehast rajades ei saa Eesti täita Pariisi kokkulepet. Eesti võttis Pariisi leppele alla kirjutades kohustuse pingutada, et kliimasoojenemine püsiks 1,5 kraadi piires. Kuna Eesti on enamiku maailma riikidega võrreldes jõukas ja kõrgelt arenenud riik, võtsime endale lisaks kohustuse vähendada oma süsinikuheidet maailma keskmisest kiiremini. Just lähima 10 aasta jooksul tehtavatest otsustest sõltub, kas kliimasoojenemist on võimalik hoida 1,5 kraadi piires. Õlitehase rajamise ja käimapanemisega lisab Eesti atmosfääri aga veel 10% oma aastasest süsinikuheitest – täpselt vastupidi sellele, mida me peaksime tegema. Kliimasoojenemine oli juba 2020. aasta kevadeks nii tõsine üleilmne probleem, et Narva-Jõesuu linn pidi teadma, et iga õlitehase mõju kliimale loeb.
Õlitehase rajamine on vastuolus ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Kliimamuutused ohustavad inimeste elu, tervist ja toidujulgeolekut üle maailma. Kliimamuutuste süvenedes suureneb ebavõrdsus, sest ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede ees on kõige kaitsetumad just vaesemad ja marginaliseeritud inimesed. Üks üleilmne jätkusuutliku arengu eesmärk iseenesest on tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõju leevendamiseks. Õlitehase rajamine süvendab kliimamuutuseid ja raskendab sellega kõigi säästva arengu eesmärkide saavutamist terves maailmas.
Aegunud arengukavade põhjal ei saa õlitehase üle otsustada. Õlitehasele ehitusluba andes leidis Narva-Jõesuu linn, ilma igasuguse sisulise analüüsita, et tehase rajamine on kooskõlas dokumentidega nagu “Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, “Riiklik energia- ja kliimakava 2030” ja “Energiamajanduse arengukava aastani 2030”. Need olid aga otsuse tegemise hetkeks sisuliselt aegunud. Kliimapoliitika põhialustes ei sisaldunud isegi eesmärki saavutada kliimaneutraalsus, kuigi seda on vaja Pariisi leppe täitmiseks.
Seega ei võinud ehitusloa andmisel rahulduda sellega, et õlitehase ehitamine on kooskõlas vananenud dokumentidega, vaid otsust tehes oleks tulnud lähtuda Eesti tegelikest kohustustest kliimamuutuseid pidurdada.
Riigikohtu otsus ehitusloa kohta
2023. aasta oktoobris rahuldas Riigikohus meie kaebuse ja tühistas õlitehase ehitusloa. Riigikohus andis kaks kuud aega õlitehase turvalisuse tagamiseks hädavajalike tööde tegemiseks enne ehituse täielikku peatamist. Samuti kohustas Riigikohus Narva-Jõesuu linnavalitsust uurima eelnevalt hindamata jäänud õlitehase keskkonnamõjusid ning seejärel otsustama tehasele uue ehitusloa andmise üle.
Riigikohus võttis seisukoha, et ehitusluba andes tuleb hinnata ka ehitise kasutamisega kaasnevat kliimamõju. Et tuvastada, kas tehasega kaasneb ülemäära suur kasvuhoonegaaside heide, tuleb Riigikohtu otsuse kohaselt võrrelda seda Eesti kliimaeesmärkidega. Olukorras, kus üheski seaduses pole Eestile sätestatud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, leidis kohus, et tehase heidet tuleb võrrelda arengudokumentides sõnastatud eesmärkidega.
Riigikohtu hinnangul on õige jätta arvestamata tehases toodetava õli põletamise kliimamõju, kuna Eesti kliimaeesmärgid hõlmavad üksnes Eesti territooriumil tekkivat heidet, õli aga põletatakse väljaspool Eesti piire. Riigikohus leidis, et õlitehase ehitamine ja käitamine ei takista Eestil saavutada arengukavades sisalduvaid kliimaeesmärke. Seega ei olnud õlitehase kliimamõju põhjus ehitusloa tühistamiseks.
Riigikohus tuvastas, et õlitehasele ehitusluba andes jäeti hindamata kliimamuutuste mõju tehasele, põlevkiviõli tootmise käigus tekkiva fenoolveega seotud keskkonnamõju ja tehase mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Seetõttu tühistas kohus õlitehase ehitusloa ning kohustas Narva-Jõesuu linnavalitsust neid keskkonnamõjusid hindama ja uuesti ehitusloa andmise üle otsustama.
Riigikohus märkis, et põhiseadusest tuleneb Eestile kohustus piirata kasvuhoonegaaside heidet. Kohus tugines IPCC raportile ja väitis kindlalt, “et kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris aitab kaasa globaalsetele kliimamuutustele ning et sellel on omakorda rasked tagajärjed inimkonnale”.
Lisaks märkis Riigikohus, et põhiseaduse kohaselt peab Riigikogu otsustama parima teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal kliimamuutuste pidurdamisega seotud olulised küsimused Eestis. Põhiseadus kohustab Eesti riiki andma oma “proportsionaalse panuse”, et hoida kliimasoojenemist tuntavalt alla 2 kraadi, nagu lepiti kokku Pariisi leppega.
Kohus rõhutas, et risk, et valmis ehitatud õlitehast ei saa selle keskkonnamõju tõttu tööle panna, on ainult Enefit Power AS-i kanda. Tõsiasi, et tehas on juba peaaegu valmis ehitatud, ei tohi kallutada Keskkonnaametit seetõttu õlitehasele kompleksluba väljastama.
Põhjalikku analüüsi saab lugeda Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskirjast ja otsust ennast Riigikohtu kodulehelt.
Tegijad
Kohtuasi on teoks saanud tänu paljude aktivistide ja toetajate tehtud pingutustele.
Elo-Lee Maran
Elo on gümnaasiumiõpilane ja FFFi aktivist, kes esitas isiklikult õlitehase kompleksloa peale kaebuse, kuna õlitehas riivab kliimakriisi süvendamisega tema kui lapse õiguseid.
Kertu Birgit Anton
Kertu on FFF Eesti juriidilise keha MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige ja õlitehase kompleksloa vastase kohtuvaidluse koordinaator.
Robert Pappel
Robert on FFF Eesti aktivist, õigustudeng ja üks kohtuasja peamistest kõneisikutest.
Noori nõustavad kohtus Keskkonnaõiguse Keskuse juristid ning advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik vandeadvokaat Tambet Laasik.
Toeta kohtuasja!
Kompleksloa vaidlus tuleb ilmselt vähemalt sama pikk ja kulukas kui sellele eelnenud ehitusloa kohtuasi. MTÜ Loodusvõlu kannab nii iseenda kui FFFi aktivisti Elo-Lee Marani esitatud kaebusega seotud kulu. Selleks vajame teie toetust!
Annetatud raha kasutame kohtuasjaga seotud kulude katmiseks, eelkõige õigusnõu saamiseks. Juhul, kui annetusi koguneb rohkem kui kulub raha õlitehase kohtuasjale, kasutame seda noorte ja looduse õiguste eest seismiseks ka edaspidi.
Annetuse saad teha ülekandega.
Pangarekvisiidid
Nimi:
MTÜ Loodusvõlu
Arveldusarve nr:
EE237700771010417938
Selgitus:
keskkonnaõigus, isikukood
Meie organisatsioon on kantud riiklikusse mittetulundusühingute nimekirja, mis saavad tulumaksusoodustusi. Kui soovite annetuste puhul kasutada maksusoodustust, lisage selgitusse oma isiklik ID-kood.
Oleme liitunud annetamise hea tavaga.