Infosõda metsanduses

Head Maaülikooli vilistlased, üliõpilased, õppejõud ja kaasamõtlejad.

07.10.2022 ilmus ERR-is artikkel “Maaülikooli teadlased: metsa majandamata jätmine on kliimavaenulik” (1) ja 03.10.2022 Delfi Roheportaalis “Maailma ja looduse kaitsmine eeldab läbimõeldud otsuseid“ (2). Mõlemad nimetatud artiklid on vastuolus Eesti ühiskonna teaduspõhise arusaamisega kliimamuutusest, ökosüsteemidest (sh metsadest), CO2 sidumisest ning keskkonnakaitsest.

Lugedes 17.10.2022 avaldatud vastukaja “Loodus on kliimaprobleemide lahendamisel meie liitlane” (3) süvenes veendumus kutsuda kõiki Maaülikooliga seotud inimesi, kelle uuringud ja teadmised eelmistes artiklites (1 ja 2) väljatooduga ei ühti, rõhutama vajadust jääda oma väljaütlemistes teaduspõhiseks ning tõsikindlates väidetes oma kitsama või laiema eriala piiresse. Avaldatud vastulause (3) lükkab samuti ümber Mait Klaasseni, Marek Metslaidi, Ahto Kanguri, Endla Reintami ja Allan Simsi artiklite (1, 2) ühekülgse ja loodusvõõra lähenemise.

Artiklites (1, 2) on palju argumente, mis pole kooskõlas tõenduspõhiste andmetega looduskeskkonnast, kliimast ja ökosüsteemidest. Toome mõned näited (kaldkirjas) ja põhjendame:

“„Kui see õun oleks maakera …“ alustab Klaassen ja jätkab: „… siis esmalt tuleks siit 70% eemaldada. Selline kogus planeedist Maa on vee all. Tõsi küll, veest saab kalu, teisi mereloomi ja veidi ka muud, aga pindala arvestades siiski väga vähe.” (2)

Artikkel, mis räägib looduskaitsest ja süsiniku sidumisest ning samal ajal juba esimestes lõikudes pisendab kogu planeedi maakasutuse ainult haritavale ja mitteharitavale maale, on vastuoluline. Arvamus, kus maa-ala väärtus on seotud saadava otsese ressursi kogusega, on kitsarinnaline, sest pole arvesse võetud kõiki ökosüsteemi teenuseid, mida teatud maa-ala ühiskonnale pakub. Inimese toimetuleku vaatenurgast kasutuks tituleeritud veega kaetud alad, näiteks ookeanid, on ühed suurimad CO2 siduvad puhvrid ning pakuvad kalanduse ja mereandide kaudu elatist ja süüa miljarditele inimestele üle maailma. (4)

“…argument, et 130-aastane männimets on ilus vaadata ja seal on hea seenel käia, ei peaks olema argument, et seda inimeste kasvama pandud metsa raiuda ei tohiks.” (2)

Täna oleme olukorras, kus järjest enam inimesi üle Eesti on asunud oma kodukoha metsi kaitsma just seetõttu, et seal on hea marjul või seenel käia, sest need metsad on neile olulised kodumetsadena, need on oluline osa nende kodutundest. Riigimetsad on kõikide Eesti inimeste metsad, mistõttu tuleb neid ka hoida.

“Probleeme võib tema (Klaasseni) sõnul tekitada aga see, kui raiepiirangute hulka suurendatakse ja üha rohkem metsa jääb süsinikuringesse.
“Metsa süsinikuringe puhul on tegemist sama loomuliku protsessiga nagu on inimese elukaar,“ selgitab Mait Klaassen. „Väga noor mets on nagu väike laps. Tema eest tuleb hoolitseda. Kui ta kasvab, hakkab ta n-ö tagasi andma, metsa puhul on selleks andmiseks süsiniku sidumine. Vana mets enam ei seo ning kui puu hakkab mädanema, liigub süsinik atmosfääri tagasi. Süsiniku sidumiseks tuleb puit väärindada, olgu siis mööbliks või puidukeemiaks.“ (2) “Kliimavaenulik ei ole mitte metsade majandamine, vaid metsade kasutusest välja viimine, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased.” (1) “Nõndasamuti ei saa kliimaeesmärkide täitmisel ja süsiniku sidumisel väga pikalt arvestada ka piirangutega looduskaitsealadega (30,3 protsenti kogu metsamaast, millest 17,5 protsenti range kaitse all ja 12,8 protsenti majanduspiirangutega). Need küll aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse tagamisele, aga mitte tõhusale süsiniku sidumisele.”(1) “Seega ei ole küpsete ja üleseisnud majandusmetsade pindala osakaalu suurenemine kogu metsamaast pikas perspektiivis soodne lähenemine kliimaeesmärkide saavutamisel. ” (1)

17 Eesti loodusteadlase, professori ja akadeemiku 13.10.22 Eesti Vabariigi rohepoliitika komisjonile saadetud kiri (3) seab kesksele kohale erinevalt eelnenud artiklitest (1, 2) vaevu mainitud elurikkuse rolli süsinikuringes ning on kõik eelnenud väited ümber lükatud: “Vana mets seob süsinikku praegu kasutusel olevast raieküpsuse vanusest palju pikema aja jooksul ning on väga oluline süsiniku salvestaja biomassis ja mullas. Metsade mullas (eriti turvasmuldades) on süsinikku salvestatud kordades rohkem kui puudes, ning elurikkad metsade mullad on eriti tõhusad süsiniku salvestajad.” (3)

Oluline on tunnistada, et suurem osa Eestis lageraiutavast puidust sh tüvepuit läheb kütteks, sellest omakorda väga suur osa pelletitena Eestist välja, puidu põletamine aga põhjustab põlevkiviga võrreldavaid CO2 heiteid. Mööblitööstusesse jt kestvustoodetesse jõudva tüvepuidu osakaal on väike.

Elame infosõja ajastul. Kahjuks on meedias palju ebatõest infot ja tööstuste esindajad nõukogudes mõjutavad ka teadusasutuste väljaütlemisi. Maaülikooli nõukogu liige ja Graanul Invest AS-i juhatuse esimees ühes isikus Raul Kirjaneni näol tekitab avalikkuses küsimusi Maaülikooli neutraalsuse osas kliima ja metsanduse teemadel. Loodame, et on palju neid, kes toetudes teadusele, võtavad julgelt sõna, et loodus-, metsade, ökosüsteemide kaitse ei saaks varjutatud.

Alla kirjutanud Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti.