Noorte keskkonnanõukogu poolne kliimaseaduse tagasiside

5. veebruaril andsime tagasisidet olles Noorte keskkonnanõukogu liikmena lausa kahes rollis:
1. kliimaseaduse juhtrühma liige, millel on otsustav roll kliimaseaduse kokkupanekul ja põhimõtete määratlemisel
2. kliimanõukogu nn noorte alternatiiv ning pakkudes konkreetsete valdkondade probleeme arutatavatele töörühmade sisendile tagasisidet.

Meie tagasiside on allpool nendes kahes kategoorias, tsitaadid musta ja meie kommentaarid sinisega, pildid on meile kliimaministeeriumi poolt antud slaididelt, mis seotud vastatud küsimustega:

Tagasiside kliimaseadusega seotud küsimusele

Õigustöörühma koosseis (slaid 32)

Kõigepealt võiks kokku leppida põhimõtetes/kriteeriumites, mille põhjal inimesi/asutuste esindajaid õiguslikku töögruppi valitakse.
Põhimõtted võiksid olla näiteks kõrge õigusliku ekspertiisi tase, erinevate valdkondade võrdne esindatus jne. Nende põhjal tuleks koostada nimekiri asutustest/inimestest, kes kokku lepitud tingimustele kõige paremini vastavad. Praegu tundub nimekiri olevat küllaltki sisetunde põhjal koostatud.
Tööstus/ettevõtlus on üleesindatud (esindaja on nii Tööandjate Keskliidust kui Kaubandus-Tööstuskojast). Kui keskkonnaõiguse ja inimõiguste valdkondade esindajaid on kumbagi üks, peaks ka tööstuse/ettevõtluse esindajaid olema kõige enam üks.
Ühe asutuna võiks kaasata Inimõiguste Keskuse ja lasta neil endal oma esindaja valida, mitte määrata nende esindajaks kindlasti just keskuse juhi.

Kliimaseaduses sätestatavad põhimõtted (slaid 34):

Sobivad:
„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte
Looduspõhiste lahenduste prioritiseerimine
„Saastaja maksab“ põhimõte
„Kliimakindlus” põhimõte
Ambitsiooni vähendamise keeld
Fossiilkütuste toetamise mittelubamine

Lisada juurde:
Teaduspõhisus
Põlvkondadevaheline õiglus
Energiatõhusus
Fossiilkütustel põhineva energeetika lõpetamine
Rohepesu vältimise prioritiseerimine

Täiendavad küsimused:

Kas tuleks hinnata kõikide uute väljapakutud kvantifitseeritavate meetmete KHG mõju? Kui ainult osadel, siis mille alusel?

Prioritiseerime selliste meetmete hindamist, millel on pikaajaline mõju või väga suur potentsiaal KHG emissioonide vähendamisele.

Kuidas arvestada seaduses riigi ja KOV tasanditega?

Riik peab tagama KOVidele seadusliku toe kliimameetmete elluviimiseks.
Riik peab vajadusel tagama rahastuse meetmete elluviimiseks ja kontrollima rahastatud meetmete elluviimist.
Meetmete elluviimisest teenitav tulu (maksud) peab jääma KOVi.

Kõik meetmed pole kohustused, vaid võimalused. Millised on riigi hoovad, et nende rakendamisele kaasa aidata?

Meetmete elluviimisest teenitav tulu (maksud) peab jääma KOVi – motiveerib KOVe riigi poliitikat ellu viima
Selged seadused
Bürokraatia vähendamine, protsesside standardiseerimine
Rahastus, läbimõeldud katteallikad meetmetele (näiteks fikseeritud protsent teadusrahast läheb looduse uurimisse)

Noorte tagasiside kliimaseaduse töörühmadele

1. Elurikkus ja maakasutus

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Välja toodi tervikliku ruumilise planeerimise vajadus, soodustada tuleks mitmeotstarbelist maakasutust, oluline on maahõive prioriseerimine.

Tasub esile tuua, et mitmekesine, mitmeotstarbeline ja efektiivne maakasutus on oluline nii linnades, tööstuspiirkondades, põllumajanduses kui loodusaladel. Mitmekesisus ja funktsionaalsus suurendab nii ökosüsteemiteenuseid kui sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid.

Millised on peamised meetmed KHG heite vähendamiseks? Kas olemasolevate/otsustatud poliitikate ja meetmetega suudetakse piisavalt KHG heidet vähendada? Mida on vaja lisaks teha?

Raiemahu puhul on oluline silmas pidada, et selle vähenemine vähendab ka süsiniku sidumist puittoodetes, kui tootmise struktuur jääb samaks. Samuti on oluline ka kohapealse puidu kõrgema väärindamise soodustamine ja potentsiaali ära kasutamine. Metsamaa puhul rõhutati ka klassikalise metsamajanduse tegevustega jätkamise olulisust, mis suurendab C sidumise võimekust. Soovitati suurendada metsakasvatustööde (sh hooldusraied, metsauuendus, hõredate puistute ennakraie) aktiivsust erametsades, kus kvaliteet ja sidumisvõime on madalam. Üheks võimaluseks on ka nende alade metsastamine, millel puudub põllumajanduslik või looduskaitseline väärtus, kuid siin on oluline eelnevate kohapealsete inventuuride läbiviimine, et välistada negatiivset mõju elurikkusele ja piirkonna olulistele looduse hüvedele. Töörühma aruteludes toodi esile ka istandike rajamist sh kiirestikasvavate puuliikidega (haavikud, lepikud). Rõhutati ka hoolikalt läbi kaalutud puuliikide valiku olulisust. Samuti toodi välja puutuhaga väetamise võimalikku potentsiaali puidu kasvu soodustamisel ja seeläbi süsinikusidumise suurendamisel. Toodi välja metsade geneetilise mitmekesisuse hoidmise vajadust kliimakindluse tagamisel, metsade struktuurse mitmekesisuse, häilulise ning erivanuselise struktuuri taasloomist, märgade metsade taastamise vajadust, kuivendusmõjude vähendamist turvasmuldadel. Teema, mida toodi korduvalt esile ka elurikkuse aruteludes, on kuivendusparadigma uuesti mõtestamine tänaste teadmiste juures, arvestades ka kohanemisvajadust.

Täpsustus: puittoodetesse talletatud süsinik jääb siiski sinna ainult ajutiseks. Metsades seotakse süsinikku taimedes, kuid see jääb pikaajaliselt tallele mulda (kui mullahäiringuid on piisavalt vähe).
Raiemahtude alandamine pakub võimalust toetada elurikkust ja seega ka kliimakindlust ja loodushüvede säilimist.
Kohapealse puidu kõrgema väärindamise puhul, tuleb kasutada mitmekesiseid võtteid, et tehtavast häiringust metsale saaks maksimaalset kasu.
Metsamajanduse tegevusi tuleb planeerida vastavalt metsatüübile ja tema seisukorrale, kuid liiga hoogne raie on just emissioonide põhjus.
Alasid, millel puudub põllumajanduslik või looduskaitseline väärtus, võib alternatiivina pigem majandada pärandniiduna või sellele rajada taastuvenergia rajatisi. Lisaks tasub selliseid alasi kasutada asustuse laienemisel, kui selle alternatiiviks on metsade raadamine. Seega on sellistel aladel palju potentsiaali KHGde sidumisel või suurema emissiooni vältimiseks, kuid on vaja väga läbimõeldud lähenemist.
Erinevate metsakasvatustööde (sh tuhaga väetamise) puhul on oluline, et mullahäiringuid oleks minimaalselt.
Toetame mõtet, et elurikkuse ja kliimakindluse vaates on oluline hoida geneetilist mitmekesisust ja üle vaadata kuivendusparadigma.

Märgalade (turba kaevandamise alad ja aiandusturvas) puhul on võimaluseks erinevad alternatiivid endiste kaevandusalade korrastamisel (nt märjutamine, metsastamine, märgalaviljelus). Eelistama peaks elurikkust toetavat korrastamist, kuid konkreetsele alale ei pruugi kõik viisid sobida – tuleks leida igale alale sobivaim lahendus (arvestades sh erinevaid kitsendusi nagu piirinaabrid, hüdrogeoloogilised tingimused jmt). Kaevandusturbal on suur kliimamõju, samas arvestama peab sotsiaalmajanduslikku mõju ja sellega loodavat lisandväärtust. Aruteludes toodi esile turba kaevandamise lõpptähtaja seadmist, uutele aladele lubade andmise välistamist, uute lubade sidumist endiste kaevandusalade korrastamisega (lisaks juba kasutuses olevate alade korrastamiskohustusele), olemasolevate lubadega alade lõpuni kaevandamist, süsinikumaksu ja keskkonnatasu tõstmist ning selle arvelt kliimapositiivsete meetmete rahastamist. Toodi välja, et eksporditakse liiga vähe väärindatud turvast, teravik tuleks suunata ekspordi asemel kohapealsele väärindamisele.

Märgalade puhul on kõige tähtsam turbakaevanduste laienemise vältimine. Soode taastamise järgselt kulub palju aega enne, kui need KHG sidujaks hakkavad.
Kaevandusalade laienemise asemel on variandiks ka sügavamalt turvast kaevandada kui seda praegu tehakse. Nõustume, et olemasolevate lubadega aladel võib lõpuni kaevandada, kuid “saastaja maksab” printsiip võiks motiveerida ettevõtet oma tegevust kiiremini lõpetama ja kaevandusala korrastama.

Maahõive ja muu maakasutuse puhul toodi esile linnade rohealade tähtsust (ning nende arvestamist ka LULUCF heite arvestuses), hoobasid, mis aitaksid lõpetada linnade ja infrastruktuuriobjektide “valgumist”, maahõive prioriseerimise olulisust (juba rikutud alade taaskasutamine, maahõive tasu laiendamine, kompaktsemat maakasutust soodustavad jm maksusoodustused), linnade tihendamist eelistatult nn halle alasid või seni autode kasutuses olevaid alasid rakendades ja rohealasid säästes, raadamise kompenseerimist, mitmeotstarbelise maakasutuse rakendamist (tuule- ja päikeseparkide rajamine eelistatult juba kahjustunud aladele ning selle raames elurikkuse ja ökosüsteemide hea seisundi taastamine, liinialustes niiduökosüsteemide taastamine, infrastruktuuriobjektide rajamisel, nn elurikkuse netovõit) ning korrastamiskohustuse põhimõtte rakendamist ka (nt tee-ehitusel). Sh toodi välja ka vajadus hakata “tagasi pöörama” juba tehtud maahõivet (teed, mis enam ei vii kuhugi, kuna kõrvale on rajatud uus tee), kui see on kulu- ja keskkonnaefektiivne.

Sini-rohealade kooskäsitlus linnades, aitab paremini läheneda linnakeskkonna parendamisele.

Millised on sektori vajadused heite vähendamise potentsiaali realiseerimiseks?

Pikaajalise suuna seadmist riigi poolt ressursi kasutamise ja piirangute perspektiivi osas ning kindluse andmist majandustegevusega seotud meetmete puhul.

Kohalike spetsialistide piisav olemasolu, teadus-arendustegevus.
Kindlasti on heite vähendamise potentsiaali realiseerimiseks vaja hoida olemasolevat genofondi (niilooduslikku kui kultiveeritavat) ja toetada selle iseeneslikku muutust/ mitmekesisust, et loodus oleks võimeline kohanema ja kohastuma muutuvate tingimustega. Tähtis on hoida geenipanka ja seda oskuslikult vajadusel kasutada. Taimede (ja teiste organismide) abil saame tõhusamalt siduda süsinikku, kui seda on võimalik tehnoloogiaga teha.

Millised on võimalused ja vajadused sektori konkurentsivõime tõstmiseks?

Kõrgem ressursi kohapealne väärindamine. Kindlus ja selge visioon riigi poolt.

Loodushüvede ja -süsteemide hoidmine ja mitte nende arengu takistamine aitab suurendada ka konkurentsivõimet.

2. Energeetika

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Energeetikasektoris on ilmselt seoses suure ETS sektori osakaaluga ja seoses sellega, et kliimapoliitika mõjudega on arvestatud juba vähemalt viimase 10-15 aasta jooksul teekond heite vähendamise osas küllalt selge. Pigem oleks see vajalik, et luua strateegilise tasandi selgus, kuidas Eesti üldine KHG vähendamise eesmärk sektori üleselt jaotub. Eesti energiasektori heide on vähenemise numbrid on EL riikide võrdluses ühed suurimad, mitte üksnes 1990 aasta vaid ka 2004 aasta võrdluses. Seega ei ole energeetika vaatest vajalik, et Kliimaseadus läheks väga detailseks ning sellega tekitaks pigem segadust.

Nõustume, et tuleb kasutada parajat detailsuse astet. Põlevkivienergeetikast väljumise eesmärk võib olla liiga detailne, kuid fossiilkütustel põhineva energeetika lõpetamise eesmärk on kohane. Eriti kuna see on kliimamuutuste peamine põhjus, mh ka Eesti suurim heitmete põhjus.

Lähtuvalt eelnevast, millise KHG heite vähendamise eesmärgi võiks sektoris seada aastateks 2030 ja 2040?

2030 aasta 1.85 mln tonni paistab realistlik ja saavutatav. Küll aga on soov kokku leppida sekkumise mehhanismid, juhul kui peaksime oma valitud trajektoorist kõrvale kalduma. JJM kaetud osas peaksid sekkumismehhanismid olema siseriiklikuid kuid ETS sektori puhul on oluline, et sekkumine oleks EL ülene. Nt. kui selgub, et HKS mingil põhjusel meid eesmärgi suunas ei vii, siis tuleks vältida, et hakkame oma HKS sektori ettevõtteid siseriiklikult piirama olukorras, kus nt. Soomes Rootsis, Saksmaal tegusevad ettevõtted sama kohtlemist oma riigilt ei saa.

Kliimaseaduse eesmärk on Eesti KHG vähendamise eesmärkide täitmine. Selle jaoks on oluline, et HKSi mittetoimimisel rakendaks riik lisameetmeid. Ka riigikohus ütles õlitehase lahendis (nr 3-20-771) ka, et kui HKSist jääb riiklike eesmärkide täitmiseks väheks, siis on põhjendatud kehtestada riigi sees lisameetmeid. HKS-le lisameetmete kehtestamise poolest poleks Eesti kuidagi ainulaadne.

3. Toidusüsteem

Millised on sektori jaoks olulisimad põhimõtted ja tegevussuunad, mida tuleks kliimaseaduses sätestada?

Lähtepositsiooni baasaasta kliimaseaduse väljatöötamisel peaks olema 2021 aasta. Samuti on oluline, et panus heite vähendamisse sõltub potentsiaalist ja sotsiaalmajanduslikust mõjust, meie puhul veel oluline hoida toidujulgeolekut. Põllumajandussektor saab panustada heite vähendamise eesmärkidesse. Oluline, et tehnoloogia selleks on olemas ja hinnatud ka sotsiaalmajanduslik mõju. Võimalikud suunad:

turvasmuldade viimine rohumaa alla;
biogaasijaamade rajamine;
täppisviljeluse suurem kasutusele võtt (vähendada mineraalväetiste kogust);
süsinikupõllundus;
väheviljakate alade metsastamine, kusjuures metsastamine peaks olema kestliku toidusüsteemi heite vähendamisest;
kütuste osas saaks alternatiivkütuste kasutamist soodustada;
Inventuur ja andmed peaks veel paremini arvestama tegevustega, millega põllumajandussektor aitab heidet vähendada. Peame oluliseks metoodikat ja andmeid täiendada.

Turvasmuldade viimine rohumaa alla– Oluline, et see ei tuleks madal- ja siirdesoode arvelt. Kasutusest välja jäänud turvasmuldi on ilmselt mõistlikum kasutada rohumaana (pärandniiduna), kui proovida sooks taastada. See punkt läheb viienda punktiga vastuollu, sest turvasmullad on väheviljakad alad.

Biogaasijaamade rajamine – Toidu– või põllumajandusjääkide kasutamine toormeks on hea. Kuid kui selleks hakatakse kasvatama eraldi (mono)kultuure, siis ei ole see mõistlik.

Täppisviljeluse suurem kasutuselevõtt (vähendada mineraalväetiste kogust) – See meetod aitab vähendada praegust mõju, kuid vajalikum oleks jätkusuutlikele põllumajandusstrateegiatele üleminek. Näiteks veekogude puhtuse ja elurikkuse hoidmiseks elurikkad põlluservad.

Väheviljakate alade metsastamine, kusjuures metsastamine peaks olema kestliku toidusüsteemi heite vähendamisest;- See suund ei aita toidutootmist väiksema keskkonnamõjuga teha, vaid läheb maakasutuse valikute alla. Maakasutuse poole pealt on vaja läheneda asukohapõhiselt, mis on selle alaga kõige mõistlikum teha.

LISADA:

Taimse toidu osakaalu suurendamine, mida soovitab ka Euroopa Liidu teadusnõukogu.
Poollooduslike koosluste suurem roll põllumajanduses– toetab elurikkust, toidujulgeolekut, kohalikku elu, kliimamuutustega kohanemist
Üleminek jätkusuutlikele põllumajandusstrateegiatele
Toidusüsteemi ideed peavad kokku minema maakasutuse ja elurikkusega

4. Ettevõtlus ja ressursikasutus

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Majandusmõõdik seadusesse (majandusarengu sidumine KSga)
Soodne maksupoliitika rohelisele ettevõtlusele (investeerimiskindlus)
Koostada majandusmõjude analüüs, kuidas kliima eesmärkide saavutamine mõjutab majandust ja majandusarengut (riskide hindamine)
Kliimaseadus peab adresseerima ka maksupoliitikat (soodne maksupoliitika rohelisele ettevõtlusele)
Kliimaseadus peab säilitama konkurentsivõime, võimaldama jätkusuutlikkust (rohestamine ei tohi vähendada kodanikule toodete/teenuste kättesaadavust)

Majandusmõõdik seadusesse – Millist majandusmõõdikut peetakse silmas? Kuna tegu on kliimat kaitsva seadusega siis pakume välja, et SKP asemel tuleb kasutada loodusressurssidega seotud mõõdikut.

Majandusarengu sidumine KSga – Millist majandusarengut peetakse silmas? Majandusareng ei tohi minna vastuollu kliimaseaduse eesmärgi KHGde reguleerimisega. Tasub märkida, et majanduskasvu tagaajamist peab kliimaseaduses süsteemselt vältima, sest majanduskasvu ei ole võimalik lahti siduda loodusressursside ületarbimisest ning see kahjustab otseselt keskkonna ja inimese heaolu.

Kliimaseadus peab säilitama konkurentsivõime (rohestamine ei tohi vähendada kodanikule toodete/teenuste kättesaadavust) – Kelle konkurentsivõime? Milliste teenuste? Saastavate teenuste ja toodete kättesaadavuse piiramine aitab kliimaseaduse eesmärkidele kaasa.

Kliimaseadus peab adresseerima ka maksupoliitikat – keskkonnamaksudest kogutava raha kasutamine peab olema läbipaistev

LISADA: Riik ei tohi toetada rohepesu

Millised on sektori vajadused heite vähendamise potentsiaali realiseerimiseks?
Seotud tegevused:

Kiirem loastamine
Alused uute ärimudelite ja uute tehnoloogiate tekkeks
Olemasoleva ettevõtluse kliimasõbralikumaks muutmise soodustamine
Rohelised riigihanked.
Ressursimahukas tööstus fookusesse. Valida välja teatud tööstussektorid ja keskenduda nendele
Kahekordse heitkogustega maksustamise vältimine (ETS+siseriiklik)
Majandussüsteemi ja Toodete ringsemaks disainimine
Rohetehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine
Kohalike ressursside ja võimaluste maksimaalne kasutamine
Ressursitõhususe suurendamine
Puidukeemia soodustamine
Tööjõud ja oskused suunised, ümber- ja täiendõpe
Tööstussümbioosi soodustamine
seaduses saab anda riik lubaduse, keskkonnatasud tagasi suunatud roheleppesse

Ressursimahukas tööstus fookusesse. Valida välja teatud tööstussektorid ja keskenduda nendele – Ressursimahuka tööstuse heitmete vähendamine on mõjusam

Kahekordse heitkogustega maksustamise vältimine (ETS+siseriiklik) – see ei aita kaasa sektori heite vähendamise potentsiaali realiseerimisse

5. Ringmajandus

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Valdkonna peamine panus KHG heite vähendamisse seisneb pikaajalises materjaliressursi väärtuse hoidmises ja seega teiste valdkondade KHG heitmete vähendamises ressursside efektiivsema kasutuse tõttu.

Ringmajandusel on oluline positiivne mõju ka elurikkusele ja kliimakindlusele
Vaja on välja arendada välja materjalipankade ja andmete jagamise süsteem, mis aitaks efektiivistada koostööd (pakendi)tootjate ja käitlejate vahel ning et tekiks võimalus erinevate tööstuste jääkidest saada teiste tööstuste sisend.
Ringmajanduse toimimist tuleb käsitleda hariduses

6. Ruumiloome ja hooned

Millised on sektori jaoks olulisemad põhimõtted ja tegevussuunad, mida tuleks kliimaseaduses sätestada?

Uute ehitiste süsinikujalajälje arvestus ja piirmäärad
Hoonete rekonstrueerimise eesmärgid vastavalt direktiivide nõuetele ja rahaline proportsioon (eelkõige kortermajadele)
Ruumilises planeerimises tihedamat linna soosivad ja valglinnastumist pärssivad tingimused
Liigiti lammutamist soosivad meetmed
Tingimused riigihangetesse

Ruumilises planeerimises tihedamat linna soosivad ja valglinnastumist pärssivad tingimused – Väga hea, et see on välja toodud ka selles teemas. See aitab ka maakasutuse heitmete eesmärke täita. Samamoodi, nagu loodusaladel tuleb soosida elurikkust, on vaja mitmekesisust arvestada ka linnaplaneerimisel.

LISADA: ökotehnoloogilisi (looduspõhiseid) lahendusi soosivad meetmed

7. Tööstus ja maavarad

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Ootus on leida põhimõtted, mis annaksid kindluse tööstustele vajalike investeeringute tegemiseks. Selgelt välja öelda, et kliimaeesmärkide saavutamine ei saa toimuda majanduse kokku tõmbamise hinnaga vaid julgustades tööstust investeerima väiksema jalajäljega lahendustesse. Näiteks võiks püüda sõnastada põhimõtte, missugused CO2 heited ettevõtlusest on lõpuks õigustatud ja millised mitte liikudes järjest lähemale 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgini. Näiteks tekib ka rohetehnoloogiate tootmises KHG heide, kuid see on kordades väiksem kui rohetehnoloogia kasutuselevõtuga saavutatav globaalne sääst.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja suurte KHG heitmetega tööstuste tööd korrigeerida. Isegi kui mingi sektor on seetõttu majanduslikult kehvemas seisus, on vaja kohaneda ja leida alternatiive teistes suundades teise väljavaatega majandussüsteemis (ringmajandus). Kokkuvõttes toob kliimaeesmärkide saavutamine inimestele heaolu ja uute põhimõtetega (ring)majandus saab samal ajal ka õitseda.
Suuna ja selguse saamiseks on lubatud heitmete põhimõtte sõnastamine hea, kuid see peab olema piisav, et kliimaneutraalsuse eesmärgini jõuda. Tööstusele on vaja luua süsinikueelarve, mille täitmine on seadusega toetatud ning tööstusharud peavad vastutama süsinikueelarve ületamise eest rahaliste vahenditega. Tööstusharudel peab olema kohustus tegutseda kooskõlas kliimaeesmärkidega.
Tööstuslikud megaprojektid peavad kaasama avalikkust ning olema kooskõlas valitud piirkonna elanike arvamuste ja soovidega.

Millised on sektori jaoks olulisimad põhimõtted ja tegevussuunad, mida tuleks kliimaseaduses sätestada?

Andmete täpsus, regulatiivne selgus, kiired planeeringud ja loamenetlused, sihitud grandid (kuid mitte laustoetused), kokkulepe missugust tööstust soovime Eestis näha (ja millist mitte).

Numbrilised heitmete vähendamise eesmärgid
Soovime näha tööstust, mis ei läheks vastuollu kliimaeesmärkidega, kuid ettekirjutus ei tohiks olla liiga piirav uute sobivate lahenduste kasutuselevõtuks

8. Transport ja liikuvus

Milline on sektori ootus kliimaseadusele – milleks vajalik ja millega tuleb sektori vaatest arvestada?

Uute arenduste puhul juba planeerimise faasis läbi mõelda liikuvussüsteemid, et hiljem ei peaks neid muutma hakkama

Millised on peamised meetmed KHG heite vähendamiseks? Kas olemasolevate/otsustatud poliitikate ja meetmetega suudetakse piisavalt KHG heidet vähendada? Mida on vaja lisaks teha?

Olemasolevate meetmetega ei ole 2030. a eesmärkide saavutamine võimalik. Meetmete rakendamisel väheneb prognoosi kohaselt KHG aastaks 2030 ca 8%, samas kui eesmärk on KHG vähenemine 24% võrra (so ca 530 kt CO2 ekv). Kolm kõige suurema mõjuga välja arvutatud meedet, võttes arvesse meetme KHG vähendamise mõju keskmiselt aastas 2025-2030:

HVO laialdasem kasutuselevõtt (603 kt CO2 ekv);
Tallinna ja Tartu taksode asendamine elektrisõidukitega (95 kt CO2 ekv)
Biometaani kasutamise soodustamine raskeveokites (28 kt CO2 ekv).

Transpordisektori esimesel kliimaseaduse arutelul pakuti välja veel ca 60 meedet, millest valitakse välja potentsiaalselt kõige suuremat mõju avaldavad meetmed ning neile tehakse KHG vähendamise analüüs. Tulemusi on oodata veebruari alguseks.

KHG eesmärkide täitmiseks on vaja vähendada autostumist, mis eeldab ka endast liiklusohutusele suurema rõhu panemist ning vastutuse võtmist tehtud vigade eest.
Kütuste, nagu HVO puhul tuleb rangelt kaaluda rohepesu ohtu. Üleminek sellistele kütustele ei tohi anda kliimakriisile ega elurikkuse kriisile hoogu juurde.
Tasub uurida ja arendada alternatiivseid kütuseid, mis oleksid konkurentsivõimelised praeguste kütustega (nt vesinik)