Noorte Keskkonnanõukogu soovib järgnevatele ettepanekutele ka kirjalikku tagasisidet.
1. Peatükk. Üldsätted
1. jagu
Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
Muudatusettepaneku number: 1
Sektsioon: 1. peatükk. 1. jagu. Üldsätted; § 1. Seaduse eesmärk
Senine sõnastus: Käesoleva seaduse eesmärk on panustada kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse, aidates kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ühiskonna kujunemisele, suurendades majandus- ja ettevõtluskeskkonna kliimakindlust ning luues eeldused puhta majanduse kasvuks.
Sõnastusettepanek:
Käesoleva seaduse eesmärk on panustada kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse, aidates kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ühiskonna kujunemisele, suurendades majandus- ja ettevõtluskeskkonna kliimakindlust ning luues eeldused puhta majanduse kestlikuks toimimiseks.
Põhjendus, kommentaar:
Sõnastuses viidatakse endiselt majanduskasvule kui ühele olulisele seaduse eesmärgile. Majanduskasv ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik piiratud ressurssidega planeedil. Esimene uurimus, mis jõudis järeldusele majanduskasvu jätkusuutmatuses ilmus Rooma Klubilt 1972. aasta raport ,,Kasvu piirid”. Ka keskkonnamõjude eraldamine majanduskasvust ega roheline majanduskasv pole võimalikud. Seetõttu ei tohiks õigusselguse mõttes Kliimaseaduses majanduskasvu lootustega pikemas plaanis ettevõtete ootusi ebaõiglaselt tõsta, teades, et tegelikkus on kasvulootustega vastuolus.
Decoupling debunked – Evidence and arguments against green growth as a sole strategy for sustainability. (n.d.). EEB – the European Environmental Bureau. https://eeb.org/library/decoupling-debunked/
Olles liitunud mitme rahvusvahelise konventsiooniga on Eestil kohustus neis sätestatut täita ning järgida konventsioonidega loodud tõlgendamise või kohaldamise vaidluse menetlemise instantside vastavaid lahendeid ka Kliimaseaduses, kui need puudutavad käesoleva seaduse reguleerimisala.
2. jagu Mõisted
Muudatusettepaneku number: 2
Sektsioon: 2. jagu. Mõisted
Senine sõnastus:
- puudub
Sõnastusettepanek:
Lisada paragrahv:
,,§ 13. Kasvuhoonegaaside eksport
Kasvuhoonegaaside eksport on kasvuhoonegaaside heite vähendamine Eesti Vabariigi territooriumil tootmise kokkutõmbamise tulemusel või eksporditavate energiakandjate tootmisel, kuid selle tulemusena heite suurendamine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi kaupade impordi nõudluse kasvu või energiakandjate põletamise tõttu, mille tagajärjel globaalne kasvuhoonegaaside emissioon suureneb või jääb samaks, mis omakorda süvendab kliimamuutuseid või ei leevenda neid.” ja muuta sellele järgnevate paragrahvide järjekorranumbreid.
Põhjendus, kommentaar:
Mõiste puudub endiselt eelnõust. Eelnõu § 20. Kasvuhoonegaaside ülekandumise vältimise põhimõte üheselt arusaadavaks tegemiseks oleks vaja kasvuhoonegaaside leke ka seaduses mõistena sõnastada.
SEI Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 28.08.2024)
Muudatusettepaneku number: 3
Sektsioon: 2. jagu. Mõisted
Senine sõnastus:
– puudub
Sõnastusettepanek:
Lisada paragrahv:
,,§ 14. Tõhus kaasamine
Tõhus kaasamine järgib ,,Kaasamise hea tava” ja selle käigus tehakse kaasatavatele pooltele kaasamisprotsessi alguses selgeks, millisel määral nende tagasisidet soovitakse ning millisel moel on kaasatavatel võimalus kaasamisprotsessi käigus õigusakti sisu mõjutada.
Põhjendus, kommentaar:
Mõiste puudub endiselt eelnõust. Kliimaseaduse koostamisel kaasati tohutus koguses huvigruppe, eksperte ja puudutatud isikuid, kuid väga paljud ka erinevatel seisukohtadel osapooled polnud kaasamise protsessi ja tulemuslikkusega rahul. Selle parendamiseks tuleks seaduses defineerida, milline on tõhus kaasamine.
2. Peatükk. Põhimõtted
Kommentaar number: 4
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted: § 15. Teaduspõhisus
Senine sõnastus:
Kliimaeesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks vajalike meetmete kavandamisel ja
rakendamisel kasutatakse parimat kättesaadavat teaduslikku teadmist.
Kommentaar:
Oleme rahul, et muudetud sõnastuses käib teaduspõhisus ka eesmärkide seadmise kohta.
Muudatusettepaneku number: 5
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted: § 16. Teiste keskkonnaeesmärkidega kooskõla hoidmise põhimõte
Senine sõnastus:
Kliimaeesmärkide seadmisel ning nende saavutamiseks vajalike meetmete kavandamisel ja rakendamisel välditakse teiste keskkonnaeesmärkide, sealhulgas elurikkuse eesmärkide kahjustamist, ning alternatiivsetest meetmetest eelistatakse erinevate keskkonnaeesmärkide kooskõla pakkuvaid lahendusi.
Kommentaar:
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas endiselt välja toodud puuistandike rajamise võimaldamine ei ole kooskõlas põhimõttega vältida kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kavandamise elurikkuse eesmärkide kahjustamist. Puuistandike rajamise mõju elurikkusele on selgelt negatiivne.
Elurikkuse hoidmine aitab meie loodusel tulla toime suurte muutustega.
Muudatusettepaneku number: 6
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted: § 22. Energiatõhususe suurendamine
Kommentaar:
Juhime taas tähelepanu, et kavas olev energiatõhususe suurendamine üksinda ei aita keskkonnaeesmärke täita, sest Jevonsi paradoksi tõttu suureneb energiatõhususe suurenemisega materjaliressursi kulu isegi kui energia tarve ei vähene. Piiratud ressurssidega keskkonnas ei saa ressursi kasutamise mahud lõputult kasvada. Tuleb teadlikult ja läbimõeldult vähendada materjalide, energia ja ruumi kulu.
Muudatusettepaneku number: 7
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted: § 25. Kestliku ruumilise arengu põhimõte
Senine sõnastus:
(1) Ruumilise arengu suunamisel tagatakse kliimaeesmärke, inimese heaolu ning ökosüsteemide säilimist ja toimimist toetav areng asulate kompaktsete alade tihendamise, valglinnastumise vältimise, asulasüdamete mitmekesistamise, linnaregioonide tervikliku käsitlemise, ligipääsetavuse tagamise ja ühistranspordikeskse planeerimise kaudu, arvestades, et kestlik ruumiline areng põhineb kvaliteetse ruumi põhimõtetel.
Sõnastusettepanek:
(1) Ruumilise arengu suunamisel tagatakse kliimaeesmärke, inimese heaolu ning ökosüsteemide säilimist ja toimimist toetav areng asulate kompaktsete alade tihendamise, valglinnastumise vältimise, asulasüdamete mitmekesistamise, linnaregioonide tervikliku käsitlemise, ligipääsetavuse tagamise ja ühistranspordikeskse planeerimise kaudu, arvestades, et kestlik ruumiline areng põhineb kvaliteetse ruumi põhimõtetel. Asulalähedase looduse majandamise suunamisel tagatakse, et see toetaks kogukondade kliimamuutustega kohanemist ja ökosüsteemi hüvede säilimist.
Põhjendus, kommentaar:
Ümbritsev maastik mõjutab oluliselt kogukondade võimet tulla toime ekstreemsete ilmastikuoludega ja nende igapäevast heaolu. On oluline pöörata kestlikku ruumilist arengut planeerides peale linnakeskkonna tähelepanu ka maapiirkondadele ning linnade ümbrusele. Asulalähedast loodust on vaja majandada muutunud kliimaga kohanemist võimaldavalt ka seetõttu, et aidata vähendada mh ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud majanduslikku kahju. Konkreetse näitena peavad asulalähedased metsad olema majandatud püsimetsana, sel juhul aitab mets kaasa kuumalainete, kuivaperioodide ja üleujutuste mõjude vähendamisele. Lisaks on selline lähenemine kooskõlas teiste keskkonnaeesmärkidega kooskõla hoidmise põhimõttega lubades rohekoridoride ning mitmekesise looduse kaudu täita teisi võetud kohustusi nagu looduse taastamise määrus. Üks viis kuidas metsa kaudu kohanemise eesmärke saavutada on kaitsemetsade kategooria metsaseadusesse lisamine. Loe kaitsemetsade kategooria ettepanekut siit.
Muudatusettepaneku number: 8
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted
Senine sõnastus:
- puudub
Sõnastusettepanek:
Lisada põhimõte:
,,§ 27. Eesmärkide seadmisel ambitsiooni vähendamise keeld
Iga järjestikune riiklikult või kohaliku omavalitsuse tasandil kindlaksmääratud kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise eesmärk kujutab endast edasiminekut vastava üksuse eelmisest kindlaksmääratud eesmärgist ja näitab üksuse kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset. Kord sätestatud kliimaeesmärkide ambitsiooni ei tohi hiljem vähendada, küll võib seda aga suurendada.
Põhjendus, kommentaar:
Põhimõte puudub endiselt eelnõust. Keskkonnaõiguse keskuse 2023. aastal koostatud ,,Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüsis” on toodud (lk 48):
,,Pariisi kokkuleppes on sätestatud, et osalisriigi “iga järjestikune riiklikult kindlaksmääratud panus kujutab endast edasiminekut osalise eelmisest riiklikult kindlaksmääratud panusest ja näitab osalise kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset” (art 4 lg 3). Kliimaeesmärkide täitmise aja edasilükkamine tähendab kumulatiivse KHG heite suurenemist, mis soodustab globaalset soojenemist. Seetõttu ei tohiks riik kord võetud ambitsiooni vähendada, küll aga võib seda suurendada.
Ambitsiooni vähendamise keeld (ingl k no backsliding) on sätestatud näiteks Taani, Hispaania ja Saksa kliimaseaduses. Saksa kliimaseaduse säte (ingliskeelne tõlge): Section 3 National climate targets /…/ (4) Should higher national climate targets become necessary for compliance with European or international climate targets, the Federal Government shall initiate the steps required to increase the target values referred to in subsection (1) above. Climate targets may be raised but not lowered. Ambitsiooni vähendamise keeld kehtib ka EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud kliimaeesmärkide kohta (art 14 lg 3)96. Kuna maailmas on algatatud mitmeid kohtuasju, mille üheks ajendiks on justnimelt see, et valitsus on püüdnud juba seatud kliimaambitsiooni vähendada (nt Hollandi, Saksa, Kanada, Korea ja Brasiilia kliimakaebustes)97, siis oleks selguse huvides mõistlik ka võimalikus Eesti kliimaseaduses sätestada ambitsiooni vähendamise keeld. …
96 Art 14 lg 3: Lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis muudab iga liikmesriik oma riiklikku eesmärki, sihti või panust seoses artikli 4 punkti a alapunktis 1 sätestatud liidu mis tahes kvantitatiivse eesmärgi, sihi või panusega, et kajastada ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes oma kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga. Lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis muudab iga liikmesriik oma riiklikku eesmärki, sihti või panust seoses artikli 4 punkti a alapunktis 2 ja punktis b sätestatud liidu mis tahes kvantitatiivse eesmärgi, sihi või panusega, et kajastada sama suurt või ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes oma kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga.
97 Maxwell, L. jt. 2021, p 4.3.5. “
Eestil on juba praegu 2030., 2035., ja 2050. aastateks olemas kehtivad kliimaeesmärgid, mille ambitsiooni ei tohi Pariisi kliimaleppe järgi ka käesoleva Kliimaseadusega vähendada.
Muudatusettepaneku number: 9
Sektsioon: 2. Peatükk. Põhimõtted
Senine sõnastus:
– puudub
Sõnastusettepanek:
Lisada põhimõte:
,,§ 26. Kasvuhoonegaaside õiglasest eelarvest juhindumine
Kliimamuutuste leevendamise eesmärkide seadmisel ja nende täitmisel järgitakse Eesti õiglast kasvuhoonegaaside eelarvet, mis on kooskõlas globaalse kasvuhoonegaaside eelarvega ning mille järgimisel on suur tõenäosus hoida globaalset soojenemist 21. sajandi lõpuks vähemalt 2 kraadi piires ning võimalusel 1,5 kraadi piires.”
Põhjendus, kommentaar:
Põhimõte endiselt puudub eelnõust. Eesti suhtes siduvate Euroopa Inimõiguste Kohtu KlimaSeniorinnen’i otsusest ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu 21.05.2024 nõuandvast arvamusest nähtuvalt on riigil rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus pingutada maksimaalselt ja saavutada oma kliimaneutraalsuse teekonnale seatud vahe-eesmärgid, võttes seejuures arvesse oma proportsionaalset osa süsinikueelarvest, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi piires. Keskkonnaõiguse Keskuse ,,Kliimaseaduse perspektiivikuse analüüsis” on toodud: ,,Kliimaseaduse üks võimalik element on kindlasti ka süsinikueelarve. Selle peamine praktiline eelis on, et kaugem kliimaeesmärk on jagatud hõlpsamini kontrollitavateks osadeks, mis võimaldab ettevõtetel enesekindlamalt investeerida, valitsusel planeerida meetmeid, avalikkusel jälgida, et valitsus oleks õigel teel ning loaandjatel otsustada, millistele projektidele lubasid anda. Süsinikueelarve kasutus on maailmas muutumas üha populaarsemaks ning seega lisandub üha ka praktikat, mida eeskujuks võtta. “ Teisisõnu looks süsinikueelarvel põhinev kliimaeesmärkide süsteem ettevõtjatele rohkem kindlust tuleviku suhtes ning üldist õigusselgust. Süsinikueelarve järgimine oleks parim viis hoida seadusest tulenevaid kliimaeesmärke seaduse paragrahvides 13, 15 ja 17 toodud põhimõtetega kooskõlas.
3. Peatükk. Kliimaeesmärgid
Muudatusettepaneku number: 10
Sektsioon:
3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 27. Riigi kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise eesmärgid
Senine sõnastus:
(1) Riigi kasvuhoonegaaside heitkogus arvutatakse käesoleva seaduse §-des 28–34 nimetatud
kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjal.
(2) Riigi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta
heitkogusega on järgmised:
1) 2030. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2022. aasta taset;
2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 29%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 57%;
4) 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogust
vähendades.
Sõnastusettepanek:
(2) Riigi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta
heitkogusega on järgmised:
1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 59%;
2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 77%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 94%;
4) 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise teel.
Põhjendus, kommentaar:
Eelnõu pole endiselt piisavalt ambitsioonikas, et panustada heite vähendamisesse viisil, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C. Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 11
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 28. Energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 37%;
2) 2035. aastaks 45%;
3) 2040. aastaks 84%.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 86%;
2) 2035. aastaks 94%;
3) 2040. aastaks 101%.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 12
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 29. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 24%;
2) 2035. aastaks 37%;
3) 2040. aastaks 55%.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 56%;
2) 2035. aastaks 76%;
3) 2040. aastaks 96%.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 13
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 30. Hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle piiramise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022.
aasta heitkogusega on järgmised:
1) 2030. aastani 2022. aasta heitkogust ei ületata;
2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 16%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 37%.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022.
aasta heitkogusega on järgmised:
1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 72%;
2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 86%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 100%.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 14
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 31. Tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle piiramise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Tööstussektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärk jagatakse põlevkivitööstusest, muus töötlevas tööstuses ning ehituses tarbitud kütustest, tööstusprotsessidest, külmutusseadmetest ja ressursikasutusest pärineva heite vahel.
(3) Põlevkivitööstusest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised:
1) heitkoguse kasv 2030. aastaks ei ületa 40%;
2) heitkoguse kasv 2035. aastaks ei ületa 12%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 16%.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata töötlevas tööstuses ja ehituses tarbitud kütustest, tööstusprotsessidest, külmutusseadmetest ja ressursikasutusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised:
1) heitkoguse kasv 2030. aastaks ei ületa kahekordset 2022. aasta taset;
2) heitkoguse kasv 2035. aastaks ei ületa 62%;
3) heitkoguse kasv 2040. aastaks ei ületa 2022. aasta taset.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022.
aasta heitkogusega on järgmised:
1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 57%;
2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 100%;
3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 143%.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 15
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 32. Jäätmemajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 29%;
2) 2035. aastaks 40%;
3) 2040. aastaks 47%.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 80%;
2) 2035. aastaks jääb heitkogus samaks võrreldes 2030. aastaga;
3) 2040. aastaks jääb heitkogus samaks võrreldes 2030. aastaga.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 16
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 33. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise eesmärgid
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 14%;
2) 2035. aastaks 17%;
3) 2040. aastaks 18%.
Sõnastusettepanek:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega
võrreldes järgmiselt:
1) 2030. aastaks 52%;
2) 2035. aastaks 58%;
3) 2040. aastaks 64%.
Põhjendus, kommentaar:
Ettepanek lähtub Tallinna Tehnikaülikooli 2024. aasta „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamise” uurimistöös välja pakutud heite piirmääradest, mille järgimisel on võimalik hoida üleilmne soojenemine alla 1,5°C 50–67% tõenäosusega.
Muudatusettepaneku number: 17
Sektsioon: 3. Peatükk. Kliimaeesmärgid: § 34. Maakasutussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise ning kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid
Senine sõnastus:
(1) Maakasutussektori netoheide või netosidumine koosneb metsamaal, puittoodetes, põllumaal, rohumaal, turbatootmisaladel, aiandusturba kasutamisel, asulates ja maakasutuse muutusest muudeks märgaladeks ning muul maal tekkivate kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahest.
(2) Maakasutussektori heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030 on saavutada kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal. (3) Maakasutussektori eesmärk on olla kasvuhoonegaaside netosiduja alates 2035. aastast.
(4) Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised:
1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%;
2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%;
3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal.
Ettepanek:
Lisada lõige (5) metsanduse heitkoguste vähendamise eesmärgid analoogselt turbatööstusega, mis tagavad, et metsamaa on tulevikus siduja ning aitab teiste sektorite heidet tasakaalustada.
Põhjendus, kommentaar:
Kordame. Metsanduse heitmed (olulise tegurina raiemaht) on olnud vähemalt viimase viie aasta lõikes üks suuri põhjuseid, miks LULUCFi sektorist on CO2 siduja asemel saanud emiteerija. Sellele probleemile seaduses tähelepanu pööramine on sama oluline kui turbatööstusele eesmärkide püstitamine. Lisaks saab see, nagu eelnõu eesmärkides kirjas, aidata raiemahtude alandamise meetme kaudu täita elurikkuse kaitse eesmärke.
4. Peatükk. Avaliku sektori eesmärgid ja kohustused kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel
Muudatusettepaneku number: 18
Sektsioon: 4. Peatükk; Avaliku sektori eesmärgid ja kohustused kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel: § 36. Avaliku sektori eesmärgid
Senine sõnastus:
(1) Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks lõpetab avalik sektor, välja arvatud siseturvalisuse-, riigikaitse- ja tervishoiuteenuseid pakkuvad avaliku sektori asutused ning välisriikides asuvad Välisministeeriumi struktuuriüksused, fossiilkütuste kasutamise alates 2040. aastast.
Kommentaar:
Oleme rahul, et kliimanõukogu esitab analüüsi toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, küll aga ei leia me enam tähtaegu, et millal on avalikul sektoril kohustus analüüsi tulemusi rakendada lõpetamaks sellist tüüpi toetusi, mh fossiilkütuste toetusi. Näiteks kui aastaks 2027 selgitatakse kliimaaruandes välja, millistel majandusmeetmetel on kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaline mõju siis fossiilkütuste toetamise lõpetamine saaks leida aset aastaks 2030, mis annab kolme aastase üleminekuperioodi. Lisaks saab eristada ka tegevusi nende mõju tugevuse osas ning lõpetada osade tegevuste toetamine varem, teiste hiljem. See lisab riigikassasse raha, mis on vajalik üleminekuks.
6. Peatükk. Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise aruandlus, seire ja prognooside
Muudatusettepaneku number: 19
Sektsioon: 6. Peatükk. Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise kohane aruandlus, seire ja prognooside koostamine: § 47. Kliimaaruande koostamise aeg ja aruande ülesehitus
Senine sõnastus:
(2) Käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 nimetatud kliima eesmärkide täitmise hinnang
sisaldab vähemalt:
1) ülevaadet kasvuhoonegaaside heitest kõige hilisema kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri põhjal;
2) ülevaadet kasvuhoonegaaside heite prognoosist olemasolevate ja kavandatavate meetmetega;
3) ülevaadet seiratavaks ajavahemikuks seatud kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisest;
4) meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senisele toimimisele, nendes sektorites kus võimalik;
5) ettepanekuid olemasolevate ja kavandatavate meetmete muutmiseks või uute lisameetmete rakendamiseks koos hinnanguga nende meetmete kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile ning keskkonnale ja majandusele, sealhulgas konkurentsivõimele, avalduvale mõjule.
Lisada:
6) ülevaadet kasvuhoonegaaside eelarve jäägist olemasolevate ja kavandatavate Meetmetega;
7) ülevaadet kasvuhoonegaaside riiklikust ja sektoritepõhistest eelarveseisudest, kus on toodud riigi või sektori kasvuhoonegaaside eelarve jääk, mille järgi heite piiramine ja sidumise suurendamine võimaldaks Pariisi leppest võetud kohustusi täita;
Põhjendus, kommentaar:
Eesti suhtes siduvate Euroopa Inimõiguste Kohtu KlimaSeniorinnen’i otsusest ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu 21.05.2024 nõuandvast arvamusest nähtuvalt on riigil rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus pingutada maksimaalselt ja saavutada oma kliimaneutraalsuse teekonnale seatud vahe-eesmärgid, võttes seejuures arvesse oma proportsionaalset osa süsinikueelarvest, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi piires. Keskkonnaõiguse Keskuse ,,Kliimaseaduse perspektiivikuse analüüsis” on toodud: ,,Kliimaseaduse üks võimalik element on kindlasti ka süsinikueelarve. Selle peamine praktiline eelis on, et kaugem kliimaeesmärk on jagatud hõlpsamini kontrollitavateks osadeks, mis võimaldab ettevõtetel enesekindlamalt investeerida, valitsusel planeerida meetmeid, avalikkusel jälgida, et valitsus oleks õigel teel ning loaandjatel otsustada, millistele projektidele lubasid anda. Süsinikueelarve kasutus on maailmas muutumas üha populaarsemaks ning seega lisandub üha ka praktikat, mida eeskujuks võtta. “ Teisisõnu looks süsinikueelarvel põhinev kliimaeesmärkide süsteem ettevõtjatele rohkem kindlust tuleviku suhtes ning üldist õigusselgust. Süsinikueelarve järgimine oleks parim viis hoida seadusest tulenevaid kliimaeesmärke seaduse põhimõtetega kooskõlas.
7. peatükk. Kliimanõukogu
Muudatusettepaneku number: 20
Sektsioon: 9. Peatükk. Kliimanõukogu: § 50. Kliimanõukogu, lg 5
Senine sõnastus:
/../
(5) Kliimanõukogu koosneb kuni 7 eksperdist, kellel on laialdased ja kõrgetasemelised akadeemilised teadmised kliimanõukogu ülesannete täitmiseks.
/../
Sõnastusettepanek:
(5) Kliimanõukogu koosneb ekspertidest, kellel on laialdased ja kõrgetasemelised kliimavaldkonnaga seotud akadeemilised teadmised tehnoloogia, energeetika, liikuvuse ja ruumiloome, põllumajanduse, looduse, ökoloogia, majanduse, kliimateaduse uuringute ja keskkonnaga seotud tervise- ja käitumisuuringute alal.
Põhjendus, kommentaar:
On oluline seaduses välja tuua ekspertide teadmis- ja vastutusvaldkonnad, et oleks võimalik läbi arutada ja otsustada läbipaistvalt ja selgelt tulevase nõukogu koosseis. Seitse eksperti ei pruugi olla piisav, et katta kõiki valdkondi, mida kliimamuutused ja konkreetne seadus enim mõjutavad. Ekspertide töövaldkonnad peaks sätestama seadus, sest erinevate valdkondade esindatusest sõltub kliimanõukogu ekspertiisi ulatus ja töö tulemuslikkus. See võib omakorda avaldada olulist mõju kliimaeesmärkide ülevaatamisele ja uute eesmärkide ettepanekutele, millega kaasnevad omakorda olulised mõjud ja potentsiaalsed õiguste riived paljudes valdkondades. Seega peaks kliimanõukogu ekspertide valdkondliku esindatuse määramise jätma Riigikogule.