FFF Eesti nõudmised tulenevad 2019. aastal vastu võetud Lausanne’i deklaratsioonist, mille koostasid 34 riigi aktivistid Euroopa FFF liikumistest.
- Vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni järk-järgult alustades hiljemalt 2020. aastal ning saavutada nullemissioon 2030-ndate esimeses pooles.
- Rakendada riiklikud saastekvoodid vastavalt sotsiaalse õigluse põhimõttele ning tulevastele põlvedele tehtavale kahjule.
- Läbi õigusaktide eelistada inimeste ja kauba veol väikseima energiatarbe, ressursikulu ja keskkonnamõjuga transpordiliike.
- Vähendada energia tarbimist.
- Investeerida viivitamatult taastuvenergia tootmisesse
- Tunnistada kliimakriisi ning tegeleda aktiivselt teavitustööga, tagades kõigile inimestele ligipääsu tõestele ja täpsetele andmetele ja lahendustele.
- Kuulutada välja üleeuroopaline kliimakriis. Töötada välja tegevusplaan kriisi ületamiseks, mis hõlmab läbipaistvaid ja usaldusväärseid võimalusi edusammude hindamiseks.
- Töötada välja tõhusad meetmed kliimakriisist tekkivate kahjude ennetamiseks või vähendamiseks.
- Alustada sisukat koostööd kõigis valdkondades ja ühiskonnarühmades, kaasates noori, teadlasi, töölisi ja ettevõtteid.
- Kaasata nimetatud sidusrühmad kõigi otsuste tegemisse.
- Õigusaktidega toetada ringmajanduse – parandamine, taaskasutamine ja – töötlemine – arengut ning takistada lineaarse majanduse – tootmine, kasutamine ja äraviskamine – jätkumist.
- Õigusaktidega toetada kohaliku põllumajanduse ja agroökoloogia arengut, eelistades seejuures taimekasvatust ning taimse toidu kättesaadavust.
- Õigusaktidega kaitsta ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
- Lähtuda maakasutuse ja agroökoloogia reguleerimisel IPCC koostatud asjakohasest raportist.
- Tagada kõigile õiglane üleminek taastuvenergiale ning ligipääsetavus rohelise sektori töökohtadele.
- Keskkonnale kahjulike mõjudega konfliktide lahendamisele ja ennetamisele tuleb leida diplomaatilised lahendused.
- Käsitleda kliimapagulasi samaväärselt varjupaigataotlejatega ning tagada nende inimõigused.