Siin on Fridays For Future Eesti ettepanekud Riigikogu valimistel kandideerivatele erakondadele. Loodame, et erakonnad võtavad neid ettepanekuid kuulda ning valimistel on võimalik valida keskkonnahoidlike platvormidega erakondade vahel. Need teod tuleb Eestis järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti saaks kiiresti saada jätkusuutlikult toimivaks riigiks.
Täpsustavad küsimused platvormi kohta võite läkitada aadressil info[ät]fridaysforfuture.ee.
- Luua parima saadaoleva teaduse põhjal kliimaseadus, mis sätestab siduvalt Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid, samuti trajektoorid eesmärkideni jõudmiseks.
Selgitus: kliimamuutuste leevendamine vajab kiiret ja teaduspõhist tegutsemist, eriti olulised on lähiaastad. Vajaliku tegutsemise jaoks on ühiskonnal vaja selgust ja ettenähtavust riiklike poliitikate osas. Seni on Eesti sätestanud kliimaeesmärke mittesiduvates arengukavades ja strateegiates, millest ei ole sageli kinni peetud. Selguse ja kindluse loomiseks on vaja kehtestada kliimaseadus, milles sätestatakse siduvalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ning trajektoorid eesmärkideni jõudmiseks. Eesmärgid, trajektoorid ja meetmed peavad põhinema parimal saadaoleval teaduslikul teadmisel kliimamuutuste kohta. Kliimaseadusega võib lubada üksnes eesmärkide ja trajektooride muutmist ambitsioonikamaks, aga mitte vastupidi (nn no-backsliding clause), et vältida teaduspõhisusest kaugenemist.
- Kutsuda kliimaseaduse loomiseks kokku kliimakogu ehk juhuslikult valitud representatiivne rühm Eesti elanikke, kes tagasisidestavad kliimaseaduse kavandit ning teevad ettepanekuid kavandi parendamiseks.
Selgitus: kuna kliimaseadus mõjutab tugevalt Eesti ühiskonna tulevikku, on oluline, et ühiskond oleks selle loomisesse kaasatud. Kliimakogu ehk kliimateemaline rahvakogu on ainulaadne formaat ettepanekute tegemiseks, milles osalejad saavad kõigepealt teadmisi ekspertidelt ja kuulavad ära puudutatud huvirühmad ning kaaluvad seejärel otsuseid struktureeritud aruteludes. Kliimakogus osaleb vanuse, soo, rahvuse ja muude tunnuste põhjal esinduslik hulk Eesti inimesi, et sõnastatud ettepanekud peegeldaksid võimalikult hästi ühiskonna vajadusi. Kliimateemalist rahvakogu on tulemuslikult rakendatud näiteks Prantsusmaal ning kitsamalt Ida-Virumaal õiglase ülemineku kava parendamiseks.
- Muuta kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamine toiduettevõttele majanduslikult soodsamaks kui selle ära viskamine.
Selgitus: toidu raiskamisega kaasneb suur ressursikadu, samas kui abivajajad jäävad tühja kõhuga. Praegu on toidu annetamine ettevõttele majanduslikult kulukam kui selle ära viskamine, mistõttu sõltub annetamine eeskätt ettevõtte missioonitundest. Olukorda aitaks leevendada äravisatud toidu kõrgem maksustamine või keeld hävitada söömiskõlbulikku toitu, nagu on kehtestatud Prantsusmaal. Sellised meetmed innustaksid ettevõtteid vähem jäätmeid tekitama.
- Ajakohastada lasteasutuste ja koolide toitlustamist reguleeriv määrus, et neis asutustes pakutav toit oleks kooskõlas kaasaegsete toitumissoovitustega, teaduspõhiselt keskkonnahoidlik ja vähemalt poole ulatuses mahe. Suurendada toidukorra arvestuslikku maksumust, et selle eest oleks võimalik pakkuda mahetoorainest toitu.
Selgitus: lapsed ja noored saavad märkimisväärse osa toidust lasteaias ja koolis ning noorena kujunenud toitumisharjumustel on oluline mõju inimese edasisele elule. 2008. aastal kehtestatud määrus ei arvesta 2017. aastal uuendatud riiklikke toitumissoovitusi ega vajadust kiiresti vähendada toidutootmisega kaasnevat süsinikuheidet. Lisaks on vaja propageerida Eesti mahetoitu, et kasvaks nõudlus selle järele ning paraneks mahetootjate olukord. Seetõttu tuleb uuendada menüüde koostamise põhimõtteid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, et neis pakutaks rohkem taimseid toite ja mitmekesiseid köögivilju, senisest vähem liha ning oluliselt rohkem mahetoitu. Samuti tuleb suurendada toidukorra hinda, et see kataks mahetoorainest toidu valmistamise kulu.
- Vähendada metsaraie mahtu ökoloogiliselt jätkusuutlikkutesse piiridesse.
Selgitus: Eesti mets ja selle elustik kannatab üleraie all. Metsa kasutamine peab olema jätkusuutlik. Ainult nii on mets kliimamuutustele vastupidav ja seda jätkub ka järgmistele põlvkondadele.
- Keelata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel uuendusraie ja avalikustada kõik KAH alad.
Selgitus: Kogukonnametsade püsimajäämine on oluline osa metsade kultuurilisest väärtusest ja Eesti siseturvalisusest. Asulalähedased metsad pakuvad toitu ja puhkevõimalusi ning kaitset müra ja ilmastikujõudude eest. KAH aladest avalikustatakse praegu ainult sel aastal raiesse minevad alad. Kogukonnametsade piisavaks kaitseks on vaja võimaldada ülevaade ja arutelu kõigi KAH alade üle. Selleks on vaja, et kõik KAH alad oleksid avalikustatud.
- Natura alade tuleb luua motiveeriv kompensatsioonisüsteem maaomanikele looduskaitseliste piirangute korral.
Selgitus: Natura 2000 aladel on ebaseaduslik raiuda, kui raie keskkonnamõju pole eelnevalt hinnatud. Selliste raiete tõttu on Eestil risk saada trahv Euroopa Komisjonilt. Looduskaitsealade tõhus kaitse toetab Eesti majandusmetsi vajalike ökosüsteemi teenustega, näiteks nagu lindude üraskitõrje ja seemnete levitamine. Maaomanike koostöö on hädavajalik, et tagada ohustatud isenditele piisav ja motiveeritud kaitse. Natura metsatoetuse ehk kompensatsiooni maksmisel tuleb arvestada seda, kas taotleja maal piiranguvööndis või hoiualal on Natura elupaiku või mitte. Samamoodi peab olema maamaksumäär metsaelupaikade alal vastavuses piirangutega.
- Pesitsusrahu petitsiooni jõustamine looduskaitseseaduse muutmisega.
Selgitus: Linnustiku kahanemise olulisemateks põhjusteks on elupaikade kadu ja järglaste hukkumine pesitsusperioodil. Mõlemat põhjustab liigne raiumine, eriti kevadel ja suvel, mil linnud pesitsevad. Linnustiku kahanemine vähendab muuhulgas metsapuude võimet hakkama saada parasiitputukatega. Pesitsusrahu ehk raievaba periood kevadel-suvel on oluline, et peatada linnustiku kahanemine. Pesitsusrahu jõustamine seadusega annab puiduettevõtetele oodatud õigusselguse ja võimaldab neil järgida looduse olusid.
- Keelata tüvepuidu kasutamine pelletite tootmiseks.
Selgitus: Biomassi jätkusuutlikkuse üheks kriteeriumiks on, et selleks kasutatav puit ei tule loodusmetsast ja pole tüvepuit. Tüvepuidu kasutamine energeetikas ei ole jätkusuutlik, vaid suurendab Eesti metsade raiesurvet. Samuti ei ole biomassi põletamine kliimaneutraalne, sest sellega kaasneb söe põletamisega võrreldavas suuruses süsinikuheide, mille sidumine metsade poolt võtab aastakümneid. Kliimakriisi ja elurikkuse kao pidurdamiseks on vaja kohe lõpetada süsiniku paiskamine atmosfääri ning kaitsta kõiki looduslikke elupaiku.
- Eraldada senisest enam raha eramajade renoveerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.
Selgitus: kliimakriisi pidurdamiseks tuleb kiiresti vähendada fossiilsete kütuste põletamist, sealhulgas fossiilsete kütuste kasutamist hoonete kütmiseks. Eestis on rohkelt väga energiakulukaid eramaju, mille täisrenoveerimist ja vähemalt C-energiaklassini viimist ei jaksa omanikud üksinda ette võtta. Selleks, et saavutada Eesti eesmärk – 2050. aastal vastavad kõik elumajad vähemalt C-energiaklassile – on vaja lähiaastatel mitmekordistada riigieelarvest eramajade renoveerimise toetust. Täpsemalt peab see jõudma aastatel 2021–2025 vähemalt 48 miljoni euroni ja 2025.–2030. aastal vähemalt 114 miljoni euroni.
- Toetada läbipaistvat ringmajandust, soosides pikema kestvusega tooteid, maksustades ühekordset.
Selgitus: Ringmajandus aitab kokku hoida ja taaskasutada piiratud looduse ressursse, samuti suurendab see Eesti sõltuvust teiste riikide materjalidest. Riik saab aidata üleminekut ringmajandusele raha ja regulatsioonidega, soosides pika kestvusega tooteid ja läbipaistvust toodete loomises ja käitlemises. Tuleb tagada õigus parandamisele, sealhulgas peab planeeritud vananemine (planned obsolescence) olema seadusega keelatud või tarbija peaks olema teavitatud, et sellist meedet on kasutatud.
- Luua üleriigiline toodete parandamise indeks.
Selgitus: Asjade parandamine uute ostmise asemel on üks olulisi ringmajanduse toimimise elemente. Hetkel on juba olemas kodanikuühiskonna rühmitusi, kes tegelevad toodete hindamisega nende parandatavuse, vastupidavuse, uuendamisvõime, tarkvara toe, varuosade pakkumise ja hinnakujunduse ning ametlike remondijuhendite alusel parandamisega. See töö avaldab ettevõtetele survet ja nõuab toodete parandatavuse standardite kasutuselevõtmist, kuid see ei peaks olema kodanike kohustus. Pratsusmaal kasutatav parandamise indeks on hea näide, mida saaks kohandada Eesti olustikule.
- Võtta üle Euroopa Parlamendi “õigus parandamisele” soovitused seadusandlusele aastaks 2025.
Selgitus: Toodete parandamise võimaldamine vähendab tarbimist. See omakorda aitab säästa ressursse ja pidurdada kliimamuutuseid. Euroopa Parlament toob välja järgmised punktid, mida seadusandlus peaks sisaldama: “Teha parandamine tarbijate silmis atraktiivsemaks, näiteks saades vigase seadme parandamise eest boonust või saades parandamisperioodi kestvuseks asendusseade; kohustada tootjaid võimaldama tasuta juurdepääsu remondi- ja hooldusteabele ning garanteerima tarkvarauuendused minimaalse perioodi jooksul; tagada, et seadmed kestavad kauem, on lihtsamad parandada ning sisaldavad eemaldatavaid ja asendatavaid osasid, pakkuda tarbijatele paremat informatsiooni seadmete parandatavuse kohta, pikendada garantiisid.” Lisaks tuleb tarbijat teavitada firmadest, kes kasutavad planeeritud vananemist (inglise keeles planned obsolescence).
- Muuta jäätmeseadust nii, et igas omavalitsuses oleks prügi sorteerimine esmane võimalus ja korraldatud süsteemselt.
Selgitus: Hetkel on olmejäätmete kogumise süsteem ainus, mis igal pool töötab. Sorteeritud jäätmete kogumine ja sellest saadud ressursside kasutamine peaks olema igas maakonnas üle vaadatud ja protokollitud.
- Piirata suure keskkonnamõjuga luksuskaupade ja -teenuste, nagu uued sisepõlemismootoriga autod ja puhkuselennud, reklaami avalikus ruumis ja internetis.
Selgitus: reklaamidel on suur mõju inimeste tarbimisotsustele. Keskkonnakriiside pidurdamiseks on vaja oluliselt vähem tarbida ning reklaami vähendamine on üks võimalus selleks. Eestis on juba piiratud või keelatud kahjulike või potentsiaalselt ohtlike toodete ja teenuste, nt sigarettide, kiirlaenude, ravimite reklaam. Sarnaselt tuleks Eestis piirata väga keskkonnakahjulike luksuskaupade ja -teenuste reklaami, näiteks keelata teatud toodete reklaamimise sootuks või kohustada reklaami juurde lisama hoiatuse. Keskkonnakahjulike toodete reklaami on juba piiranud näiteks Prantsusmaa (muutes autoreklaami kohustuslikuks osaks soovituse liikuda jalgsi või ühistranspordiga) ja Amsterdami linn (keelates odavlendude reklaami metroos).
- Suurendada teadusrahastuse investeeringute iga-aastast mahtu 2 protsendini SKP-st.
Selgitus: Suurem teadusrahastus aitaks kaasa innovatsioonile ja uute tehnoloogiate väljatöötamisele Eestis. Samuti parandaks see teaduskultuuri ning muudaks ühiskonda teaduspõhisemaks. Ka teadlaskond toetab seda ideed.
- Täiendada õppekava üksikasjalikumalt jätkusuutliku maailmapildi osas, millega kaasneks ka toetus õpetajate koolitamiseks.
Selgitus: Praegu on jätkusuutlik maailmapilt ja loodushoid läbivate teemadena põhikooli ja gümnaasiumi õppekavades, kuid see pole ühegi (aine)õpetaja kindel vastutus. Teemat tuleks peamiselt käsitleda loodusainetes, samas saaks seda lisada ka võõrkeeleõppesse – rääkida inglise keele tunnis keskkonnast. Jätkusuutliku maailmapildi õpetamiseks tuleb võimaldada õpetajatele koolitusi, et neil oleksid teema edastamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
- Suurendada õpetajate palka ja vähendada nende töökoormust, et nad jõuaksid oma tööd mõtestatumalt teha.
Selgitus: selleks, et õpetajad saaksid õpilasi individuaalselt toetada, õpetada loovalt ja mõjusalt, on neil vaja aega oma tööle keskenduda. Ülekoormatud õpetajad seda endale lubada ei saa. Võimalikult tulevikukindla hariduse andmiseks peavad õpetajad olema võimekad ja professionaalsed. Selliste inimeste järele on suur nõudlus igal elualal – et need inimesed valiksid õpetaja elukutse, peab palk sel ametil olema motiveeriv.