Fridays For Future Eesti poliitikasoovitused erakondade valimisprogramme meeles pidades

  1. Eestil on vaja võtta tõhusalt kaitse alla vähemalt 30% tervest maismaast ja 30% merest. On vaja tagada, et kaitsealadel ei kasutataks uuendusraieid.
  2. Metsad:
    • Raiemahte on vaja vähendada nii, et raiemaht ei ületaks juurdekasvu ja meie metsalooduse olukord ei halveneks. Üleraie on kahjulik tervele ühiskonnale. 
    • Metsaseadusesse on vaja luua uus metsakategooria kogukonnale olulistest metsadest, mis hoiavad kohaliku kogukonna elukeskkonna kvaliteeti. Sinna alla võiksid kuuluda riigi omandis olevad puhkemetsad, kus ei tohiks teha lageraiet ega teisi uuendusraieid. Uue metsakategooria metsad tuleb selgelt eristada looduskaitsealustest metsadest. Kogukonnametsade kategooria metsad võiksid moodustada ligi 1/3 metsamaast. 
    • Tuleb minna üle püsimetsandusele. Lageraiepõhine liigintensiivne majandamine on toonud meile toormenappuse. Metsade taastumine võtab terve inimpõlve, ometigi soovime saada puitu. Muuhulgas on oluline lõpetada kahjulikud subsiidiumid, mis soosivad lageraiet, näiteks istikute ostmise toetus. Püsimetsamajandajetele tuleb määrata riiklikud toetused. 
    • Looduskaitseseaduses tuleb kehtestada pesitsusrahu majandusmetsades pesitsusrahu 15. aprill kuni 15. juuli ja kaitsealadel 15. märts kuni 31. august. See annab metsamajandajatele selged suunised ja kaitseb linde, kelle arvukus on raiesurve tõttu vähenemas.
  3. Vaja on teha tõhusaid samme kliimaneutraalsuse poole:
    • kehtestada seaduse tasandil õiguslikult siduvad valdkondlikud leevendamise eesmärgid;
    • tagada, et kliimameetmed oleksid kooskõlas elurikkuse hoidmise eesmärkidega ja võimalusel tugevdaksid mõlemaid sihte. Näiteks aitab  aitab turba kaevandamise lõpetamine looduslikus seisus rabades nii elurikkust kui kliimat. LULUCF sektor peab muutuma taas netosidujaks. 
    • kliimaeesmärgid peavad põhinema riiklikul kasvuhoonegaaside eelarvel, mis peab omakorda olema kooskõlas parima teadusliku teadmisega ja Eesti õiglase osaga maailma kasvuhoonegaaside eelarvest. Eesmärgid peavad võimaldama hoida globaalset soojenemist võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 1,5 kraadi juures ja need tuleb sätestada seaduse tasandil.
    • kaardistada ja võtta sihiks lõpetada järk-järgult riiklikud fossiilkütuste subsiidiumid. Oluline on prioritiseerida enim saastavaid ja asendatavaid valdkondi, nagu põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. Toetada võiks näiteks põlevkivituha väärindamist.
    • minna 2030. aastaks täielikult üle taastuvenergiale.
  1. Kliimamuutustega kohanemine peab jõudma seadustesse. Seejuures tuleb KOVidele kliimaseadusega pandud kohustuste katteks tagada neile riiklik rahastus. Heaks kohanemise näiteks oleks tulvavee probleemide ennetamine maastiku targa planeerimise kaudu. Kohanemise meetmete seadmist ja rakendamist peab koordineerima riik.
  2. Loodushariduskeskused tuleb noortele uuesti avada. Ainult siis saavad tulevased otsustajad ja Eesti looduse hoidjad olla looduse toimimise teemadel haritud.