Noorte Keskkonnanõukogu tunnustab Kliimaministeeriumit kliimaseaduse koostamise eest. Me oleme igati nõus, et kliimamuutuste leevendamine ning nendega kohanemine tuleb Eestis seadusega reguleerida, sest praegune ebaselge regulatsioon ei loo ühiskonnas vajalikku arusaamist kliimamuutustega tegelemise kohta.
1. Taust, Kliimamuutuste mõju Eestis
Ettepanek: Siinkohal oleks kohane rääkida VTK-s kliimamuutuste mõjust meie sise- ja välisturvalisusele. Näiteks ohustavad kliimamuutused Eesti toidujulgeolekut, kuna suur osa Eestis saadaolevast toidust imporditakse. Riigid, kust me kaupu impordime on aga kliimamuutustele haavatavad piirkonnad.
Välisturvalisuse probleemid tekivad Eestil läbi NATO liitlaste, kellest osad on eriti haavatavad kliimamuutuste mõjude osas. Euroopas näiteks Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, üle mere Suurbritannia.
Ettepanek: Seoses mainitud liikide levilate muutusega võiks otseselt mainida kliimamuutuste soodustavat mõju võõrliikide kohastumisele Eesti muutunud kliimas.
2.1 Kliimaseaduse visioon
Nõustume: soovime elada paremini ja tervemalt puhta loodusega.
Ettepanek: seda puhtast loodusest rääkivat lõiku võiks muuta lisades peale puhta looduse ka elurikka looduse, et rõhutada elurikkuse säilitamise olulisust kliimamuutustega kohanemisel ja selle mõjude vähendamisel
Nõustume: kliimamuutustega kohanev majandus on oluline, juhime tähelepanu, et kliimamuutustega kohanemise käsitlemisel on oluline rääkida kohalike eluviisi ja inimeste tekitatud struktuuride kliimakindlusest. Meie sellega seonduv ettepanek on lisada majandusest rääkivasse lõiku peale kohaneva majanduse ka kliimamuutustega kohanev elanikkond, linnakeskkond jm taristu.
2.2 Kliimaseaduse eesmärgid
Ettepanek: sätestada kliimaseaduses teaduspõhised eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, mis on piisavad, et Eesti annaks oma proportsionaalse panuse hoidmaks üleilmset soojenemist 1,5 kraadi piires. Kui Eesti saavutab kliimaneutraalsuse alles 2050. aastaks, ületab Eesti kaugelt oma õiglase osa maailma süsinikueelarvest ning ei tegutse kooskõlas parima saadaoleva teadusliku teadmisega kliimamuutuste leevendamise kohta.
Ettepanek: sätestada vahe-eesmärgid seaduses aastase või vähemalt kaheaastase sagedusega, et hoida eesmärkide täide viimist kindlalt kursil. Vt Eestimaa Looduse Fondi soovitustest eesmärgistatus osa.
Ettepanek: lisaks sellele, et kontroll kliimaeesmärkide täitmise osas peab rakenduma püsiva seiremehhanismi kaudu peab see olema ka teaduspõhine. Seega oleks vaja VTKsse juurde lisada vajalikku kohta seiremehanismi teaduspõhisuse nõue. Teaduspõhisus tagab seire usaldusväärsuse. Seega soovitame keskkonnakaitseorganisatsioonide soovitusest eeskuju võttes moodustada kliimaseaduse elluviimise seiramiseks sõltumatu teadusnõukogu.
Tähepanek: kliimaseaduse eesmärkides on kirjas liigirikkuse hoidmise vajadus ja ökosüsteemide hea seisund aga kliimaseaduse sätete osas pole kummastki enam juttu.
Sellega seonduv ettepanek: ühe (lisa)punktina sellesse sektsiooni on vaja lisada ka elurikkuse kaitse põhimõtete kirja panek ja tagamine, et ülejäänud kliimameetmed toetaks, mitte ei kahjustaks elurikkuse eesmärke.
2.3 Sihtrühmad
Nõustume, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide seadmine ja nende eesmärkide täitmise jälgimine mõjutab kõiki ühiskonnagruppe.
Ettepanek: sihtrühmade juurde peaks kuuluma mõjuanalüüsid selle kohta, kuidas kliimaseaduse täitmine võib mõjutada erinevaid ühiskonnagruppe, kuna mõju on lai siis soovitame mõjuanalüüse teha kõige haavatavamate ühiskonnagruppide kohta, seaduse loomisel on oluline analüüsida kuidas analüüsidest teada saadud riske maandada. Vt HÕNTE § 1. punkt 7.
Tabel 1. Analüüsid ja uuringud, mis on aluseks kliimaseaduse väljatöötamisel:
Ettepanek: Kuna käimas on samal ajal nii elurikkuse- kui kliimakriis ja need probleemid on lahutamatult põimunud ning elurikkuse eesmärgid on seaduse eesmärkides mainitud, siis on kohane uurida ja teha analüüse, mis mõlemat koos analüüsivad. On oluline uurida näiteks erinevate kliimameetmete ja elurikkuse meetmete koosmõju, vastasmõju ja meetmete võimalikku üksteise toetamist.
5 Mõju
Nendime, et tehnoloogia arendamisel ja kõrgel lisandväärtusel on roll meie ühiskonna kliimasõbralikumaks ja säilenõtkeks muutmisel
Sellega seonduv ettepanek: Peale uuendusmeelsuse ja tulususe võiks VTKs olulise soovitava mõjuna esile tõsta ka ressursitõhusat, jätkusuutlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku tööstust. Sellist laadi tööstus panustab ühiskonda lisaks rahalisele ka suurema sotsiaalse turvatunde loomisega.
6 Kliimaseaduse koostamine koosloomes, Tabel 2. Kaasamiskanalid
Oleme nõus, et kliimanõukogul on oluline roll teadlaste kaasamise juures.
Ettepanek: eraldada teadlased muudest ekspertidest ja huvirühmade esindajatest. Kui huvirühmade esindajad ja valdkondade eksperdid on nüüd kaasatud ka juhtrühma, ei ole mõttekas kaasamisvorme duubeldada. Ka avatud valitsemise teekaardi kohaselt tuleb eristada teadlaste ja huvirühmade kaasamist, mida kliimanõukogus pole tehtud. Seetõttu tuleks muuta kliimanõukogu koosseisu, et sellesse kuuluksid teadlased, kes on valitud sinna oma valdkondliku kõrgetasemelise kogemuse pinnalt.
Ettepanek: veelgi enam on oluline, et kliimaseadusega loodaks sõltumatu teadlastest koosnev teadusnõukogu, kes hakkab kliimaseaduse jõustumise järel seirama kliimaseaduse täitmist ning sellest avalikke ülevaateid tegema, nagu on ette nähtud paljude Euroopa riikide kliimaseadustes. Vajadust selle järele on vabaühendused esile tõstnud ka varem saadetud ühispöördumises. Seaduses tuleb sätestada teadusnõukoja loomise kord, sealhulgas teadlaste nõukokku valimise tingimused ja need valdkonnad, mille ekspertiisiga teadlasi nõukokku valitakse.
6.4 Noorte kaasamine
Ettepanek: VTKsse võib lisada, et noored kindlasti osalevad ka arvamusrännakutel. Noored on osa laiemast avalikkusest ja neid saab lisaks organisatsioonide abile kaasata ka arvamusrännakute kaudu.
Ettepanek: Muuta NKNi rolli sõnastust, et me ei ole eelkõige kliimaseaduse jaoks loodud vaid ikka esmajärjekorras, noorte arvamuse edastamiseks.
Kaasamise ajakava:
Saame aru, et kliimaseaduse koostamisega on kiire, kuna kliimaseaduse jõustamine ja selle järel tehtavad muudatused võtavad pikalt aega. Siiski tundub ajakava liiga kiire tempoga, et ühiskondlikuks aruteluks oleks mõistlikult aega.
Ajakavaga seonduv ettepanek: Praegust kaasamise ajakava võiks aeglustada, et jõuaks pidada ühiskonnas sisulist arutelu.(Kus toimub samal ajal kodaniku teadlikkuse tõstmine, et kliimaseaduse muutused ei oleksid inimesele võõrad, kodaniku kaasamine ja teadlikuse tõstmine peab toimuma varem, näiteks juba praegu). Hetkel on arvestatud ühiskondlikuks aruteluks 2023. aasta lõpp ja 2024. aasta. Kuna seadus hõlmab palju valdkondi ja mitmete ühiskonnagruppide kaasamist, siis soovitame kaasamisperioodi pikendada ning täiendada kaasamiskava kaasamisekspertide või selle pädevusega vabaühenduste (nt Vabaühenduste Liidu) nõuannete põhjal.
Viited:
Euroopa liigid, mis kõige enim ohustatud kliimamuutustest:
https://www.euronews.com/green/2023/02/22/france-italy-belgium-the-european-regions-most-at-risk-from-floods-and-sea-level-rise
Eestimaa Looduse fondi soovitused tõhusaks kliimaseaduseks
https://kliimaseadus.ee/kusimused-vastused
Mitme keskkonnakaitse organisatsiooni pöördumine kliimaseaduse teaduspõhisuse osas:
https://fridaysforfuture.ee/uudised/uhispoordumine-kliimaseadusest-peab-saama-teaduspohine-seadus/
HÕNTE
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228
Avatud valitsemise teekaart
https://www.riigikantselei.ee/media/2566/download
