Üleilmne kliimastreik 24. septembril!

24. septembril jätame pooleli oma tegevused, et streikida ühiselt õiglasema maailma nimel!

Kliimakriis on tihedalt seotud teiste ühiskondlike probleemidega. Sotsiaal-majanduslikud probleemid, sealhulgas rassism, seksism ja klassiline ebavõrdsus võimendavad kliimakriisi ja vastupidi. Ühiskonna hoolimatus nõrgemate suhtes ja meie võimetus ohjata keskkonnakriise viitavad kõik ühele sügavale väärtuste kriisile.  

Kogu maailm on ühes ja samas tormis: kliima- ja sotsiaalsete kriiside sasipuntras. Kuid me oleme selles tormis erinevates paatides: mõni on juba praegu suures ohus, samas kui teisel on veel üsna turvaline. 

Üle nende erinevuste ühendame enda hääled ja jõud üle maailma. Tõstame esile neid, kes on pikalt võidelnud looduse ja enda kogukonna käekäigu eest, kuid keda pole kuulda võetud. Loome päriselt õiglast ja jätkusuutlikku maailma.

Kliimastreigid toimuvad Tartus Raekoja platsil, Tallinnas Vabaduse väljakul ja Narvas Peetri platsil algusega kell 12. Tule kohale ja kutsu sõber ka kaasa! Soovijatele on avatud mikrofon, kus saad jagada enda lugu seoses kliimakriisiga. 

Streikidel arvestame koroonaviiruse tõttu kehtivate piirangutega. Tule streigile ainult juhul, kui tunned ennast tervena ning sul ei ole koroonaviiruse sümptomeid ja sa pole nakatunu lähikontaktne. Kui sa ei saa streigil osaleda, saad enda hääle kuuldavaks teha digistreigil (vaata siit, kuidas see käib).

Meie sõnum maailma liidritele:

  1. Arenenud riigid peavad oma kasvuhoonegaaside heidet drastiliselt vähendama, lõpetades fossiilkütuste kaevandamise, põletamise ja kasutamise. Meil on vaja konkreetseid plaane ja üksikasjalikke iga-aastaseid CO2 piirmäärasid koos tegevuskavade ja vahe-eesmärkidega, tagamaks kliimaneutraalsuseni jõudmine ajaks, mil on veel võimalik kliimakriisi leevendada.
  2. Arenenud riikidel on aeg tasuda võlg oma ebaproportsionaalselt suure kasvuhoonegaaside heite eest. Selleks tuleb rakendada õiglased kliimareparatsioonid, kustutada võlad ekstreemsete ilmastikuolude põhjustatud puudujääkide eest, ja võimaldada kohanemiseks vahendeid kogukondadele, kes seda vajavad.
  3. Töötage COVID-19st tõeliselt ülemaailmse taastumise nimel, tagades õiglase vaktsiinide jaotuse kogu maailmas ja kaotades intellektuaalomandi piirangud COVID-19 ravi ja vaktsiiniga seotud tehnoloogiatele. See on oluline samm globaalse, rohelise ja õiglase taastumise suunas.
  4. Tunnistage kliimakriisi reaalset ohtu inimeste turvalisusele. Kindlustage kliimapõgenike õigused rahvusvahelises õiguses.
  5. Tunnistage bioloogilise mitmekesisuse hindamatut osa põlisrahvaste kogukondade elus ja kultuuris ning võtke endale eesmärk muuta ökotsiid ülemaailmselt karistatavaks kuriteoks.
  6. Lõpetage põlisrahvaste, väiketalunike, kalurite, keskkonna- ja maakaitsjate vastane vägivald ning nende tegevuse kriminaliseerimine. Toetage nende tegevust. Austage ja kuulake meie kõigi kaitsjaid.

Meie sõnum kõigile:

  1. Kliimakriisist enim mõjutatud rahvaid ja piirkondi ei kuulata, kuid nad ei ole hääletud.  Nad on võidelnud ja võitlevad praegugi mitte ainult oma tuleviku, vaid ka oleviku eest. Keegi ei tohiks olla ebaõigluse vang. Ärge võidelge enim mõjutatud rahvaste eest, vaid võidelge KOOS nendega. Neil ei ole ainult kurvad kogemused – me peame esile tõstma nende mitmekesiseid lugusid vastupanust.
  2. Kliimakriisist enim mõjutatud piirkonnad ei ole “vaesed”. Need piirkonnad on ressursside poolest rikkad, kuid neid riike on ajalooliselt ja süstemaatilist rõhutud ja nende arengut tagasi hoitud. Arenenud riikidel on inimkonna ees kliimavõlg. Kliimakriisiga kiiresti tegelemine ja kohanemise abistamine ei ole “auväärne kohustus” või “solidaarsus”. See on tasu ebaõigluse eest, mida rikkad riigid ja sektorid on oma ekspluateerimisega põhjustanud.
  3. Võitluses kliimaõigluse eest tuleb võimendada ja esile tõsta kliimakriisist enim mõjutatud rahvaste ja riikide hääli. Kui me seda ei tee, siis jätame me endiselt kõrvale marginaliseeritud kogukonnad, isegi juhul, kui meil õnnestuks globaalne soojenemine hoida Maal elu säilitamiseks vajalikes piirides. Nõnda saaks lahenduse ainult osa probleemist.
  4. Rohkem kui kunagi varem peame tulema kokku ja järgima keskkonnakaitsjate ja loodushoidjate eeskuju. Võitleme dekoloniseerimise, õigluse ja autonoomia eest. Peame meeles, et meie kõigi vabadused on omavahel seotud.