Miks te arvate, et teie tegevus muudab midagi?
Kliimastreikide korraldamisega näitame poliitikutele, et me soovime näha ambitsioonikamat kliimapoliitikat ja fossiilkütustel põhineva majanduse toetamise lõpetamist. Ajaloost teame, et kodanikualgatustel on oluline roll poliitika ja avaliku arvamuse kujundamisel. Mida rohkem inimesi liikumisega liitub, seda kiiremini jõuame eesmärgini. Lisaks streikimisele suurendame avalikkuse teadlikkust kliimakriisist, tehes ettekandeid ja viies läbi külalistunde, korraldades filmiõhtuid ja jagades faktipõhist teaduslikku informatsiooni.
Kui ma ei saa streiglile tulla, kuidas saan ma muud moodi aidata?
Kui sa ei saa tulla streigile, kuid soovid meelt avaldada, siis saad seda teha digistreigil. Lisaks ootame alati abikäsi streikide ja muude ürituste korraldamiseks, meediaga suhtlemiseks ning paljudeks teisteks tegevusteks. Kui soovid ühineda korraldustiimiga ning panustada om aega, siis täida vabatahtliku ankeet ja me võtame sinuga ühendust. Meie tegevust saab toetada ka rahaliselt, annetades meelepärase summa siin .
Kes teile maksab?
Kogu meie tegevus on vabatahtlik ning põhineb igaühe isiklikul soovil kliimakriisi pidurdamise nimel tegutseda. Ükski kliimastreikija ei saa oma tegevuse eest rahalist tasu ning streikide korraldamise või muude ettevõtmistega seotud kulutused (lava, helitehnika, tööruumide rent, transport jm) kaetakse annetustest.
Miks te koolitundide ajal streigite?
Streikide toimumine koolitundide ajast näitab, et võtame teemat tõsiselt. Kriisiolukorras ei saa me oma eludega jätkata nagu tavaliselt. Selleks, et olukorra kriitilisusele tähelepanu tuua, peame tegema midagi, mis astub välja probleemi tekitanud süsteemi normidest. Samuti väljendab tundide ajast streikimine põhimõttelisi hoiakuid: Miks õppida tulevikuks, mida ei ole tulemas? Miks käia koolis, kui sama koolisüsteemi läbinud haritud teadlaste hoiatusi kuulda ei võeta?
Kuidas protestid alguse said?
Eestis toimus esimene kliimastreik Riigikogu ees 8. märtsil 2019, kus osales kolm aktivisti. Nädal hiljem võtsime osa esimesest ülemaailmsest streigist ning kliimastreigid toimusid juba kolmes linnas: Tallinnas, Tartus ja Paides. Mõte Eestis kliimastreik korraldada tekkis inspireerituna mujal maailmas toimunud õpilaste streikidest.
Mis on teie üleskutse noortele?
Noored on need, kelle kogu tulevast elu praegused kliimapoliitilised otsused enim mõjutavad. Kui kogu maailmas ei toimu lähima aja jooksul drastilist muutust, siis on kliimakriisi süvenemine ja looduskeskkonna häving pöördumatu. Seega kutsume kõiki oma tulevikust ning planeedist hoolivaid inimesi ühinema kliimastreikidega ning võitlema inimtsivilisatsiooni päästmise nimel.
Mida õpetajatele ütlema peaks?
Õpetajaga suheldes soovitame selgitada, miks streigil osaleda soovid ning võimalusel esitada puudumistõend.