FFF Eesti ühisavaldus Tallinna linnale
Lugupeetud linnavalitsuse ametnikud
Sel suvel oleme Tallinna linnas liikudes märganud, et mitmed rohealad on kõrbestunud. Kõrbestunud alasid võib näha hulgaliselt Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines ja Kalamajas, kuid kõikjal on märgata nii-öelda surnud alasid. Need on silmaga eristuvad kohad, kust on liigselt niidetud ja seetõttu muru ka kõrbestuma hakanud. Samas võib näha, et kohtades, kus muru on rohelisem, on see ka pikem ja elujõulisem.
Lohista keskelt, et näha enne ja pärast pilti (Allikas: Facebook grupp “Таллинцы”).
Elurikkus ei jää kellelegi ette ning selle eemaldamine on kulukas ja ebavajalik.
Lisaks oleme märganud puudujääke üldises linnaplaneerimises: põõsaste ja roheniitude asemele rajatakse asfaltteid ja bussipeatuste juures ei ole enam puid, kuhu bussi ootav elanik saaks varjuda. Vähenemas on ka alad, kus autota saaks mugavalt liigelda.
Soovime elada linnas, kus rohealad pakuvad rikkust ja võimalusi nii meid ümbritsevale loodusele kui ka meie endi kehale ja vaimule.
Linna rohealad on meie, linnaelanike ühine rikkus. Nende teadmistepõhine hooldamine aitab seda rikkust hoida. Palume linnal vaadata üle rohealade hooldusplaanid ning leida meetmed rohealade jätkusuutlikuks hooldamiseks.
Elamisväärse linnaga käib kaasas suutlikkus kohaneda uute olukordadega ja käitumine vastavalt teaduspõhisusele. Teaduslikud uuringud näitavad ka, et rohke rohelusega linnades elavad inimesed kauem ja paremini.
Liigne niitmine ja rohealade vähenemine on linnale kulukas nii hoolduse kui ka kaasnevate probleemide poolest. Vahe on ilmne, kui võrrelda 15–20 suvist niitmist ühe või kahe heinalõikusega. Samal ajal aitab elurikas linnaloodus linnas õhutemperatuuri reguleerida ning suurte sadude korral ajal hoiavad rohealad vett endas ega lase suurtel üleujutustel niisama lihtsalt tekkida.
Suremas muru Kalamajas. (Fridays for Future Eesti)
Linna haljasalasid võib läbimõeldult ja jätkusuutlikult kavandada, valides looduslikke kooslusi ning teisi toetavaid ja mitmeaastaseid taimi. Näiteks on Tartu linnavalitsus algatanud kureeritud elurikkuse projekti, mille raames luuakse linnadesse niite ja puusalusid ning siirdatakse aasamatte. Selle tulemuseks on rohelisem ja liigirikkam linnaloodus, elavam ja kirevam miljöö linnaelanikele ja madalamad hoolduskulud. Muidugi võib linnaloodusel lasta ka lihtsalt kasvada või kujundada ühe pargi ümber hoopis toidusaluks, lisades veelgi hüvesid. Mis on aga parim just Tallinnale? Eluslooduse kujundundamine vajab kõikjal omapärast lähenemist.
Saame aru, et otsused ja lepingud rohealade hooldamiseks on juba tehtud ning kohe nende ümber muutmine on keeruline. Palume, et tulevikus otsiks linn lahendusi rohealade jätkusuutlikumaks hooldamiseks. Tingimused hangetes ja hoolduslepingutes on võimalik ümber defineerida.
Lisaks on oluline muuta linn kergesti läbitavaks ennekõike jalakäijale ja ratturile ning alles siis autole. Uuringud on tähendanud, et suured auto infrastruktuuri projektid võimendavad autostumist, mitte ei vähenda seda. Vägagi autostunud linnana on Tallinnas võimalik täna valida uus tee — rattatee.
Rattateed pakuvad elanikele võimalust liigelda tervislikult ja säästlikult. Rattateed peaksid olema autoteedest eraldatud ja ka siin on võimalik appi tuua haljastus. See aitaks samuti linna elukvaliteeti paremaks muuta. Rattateede võrgustiku arendust saaks toetada kesklinnas parkimist maksustades. See ajendaks elanikke kasutama rohkem ühistransporti, millest ka linn tulu saaks.
Usume, et pakutud muutused on olemasolevate vahenditega saavutatavad, kui otsustada hoolida ja teha informeerituid otsuseid.
FFF Eesti ühisavaldus Narva linnale
Lugupeetud linnavalitsuse ametnikud
Sel suvel oleme Eesti linnades liikudes märganud, et mitmed linnade rohealad on kõrbestunud. Narva linna rohealad ei ole erandid. Kõrbestunud alasid võib näha hulgaliselt Soldinos, Pähklimäel, Vanalinnas ja Krenholmis. Need on silmaga eristuvad kohad, kust on liigselt niidetud ja seetõttu muru ka kõrbestuma hakanud. Samas võib näha, et kohtades, kus muru on rohelisem, on see ka pikem ja elujõulisem.
Elurikkus ei jää kellelegi ette ning selle eemaldamine on kulukas ja ebavajalik.
(Allikas: Facebook)
Soovime elada linnas, kus rohealad pakuvad rikkust ja võimalusi nii meid ümbritsevale loodusele kui ka meie endi kehale ja vaimule.
Liigne niitmine ja rohealade vähenemine on linnale kulukas nii hoolduse kui ka kaasnevate probleemide poolest. Vahe on ilmne, kui võrrelda 15–20 suvist niitmist ühe või kahe heinalõikusega. Samal ajal aitab elurikas linnaloodus linnas õhutemperatuuri reguleerida ning suurte sadude korral ajal hoiavad rohealad vett endas ega lase suurtel üleujutustel niisama lihtsalt tekkida.
Linna rohealad on meie, linnaelanike ühine rikkus. Nende teadmistepõhine hooldamine aitab seda rikkust hoida. Palume linnal vaadata üle rohealade hooldusplaanid ning leida meetmed rohealade jätkusuutlikuks hooldamiseks.
Elamisväärse linnaga käib kaasas suutlikkus kohaneda uute olukordadega ja käitumine vastavalt teaduspõhisusele. Teaduslikud uuringud näitavad ka, et rohke rohelusega linnades elavad inimesed kauem ja paremini.
Lisaks oleme märganud puudujääke üldises linnaplaneerimises. Viimaste aastate trend on rohealade järjepidev vähenemine: põõsaste ja roheniitude asemele rajatakse parklad, ning linna haljas- ja rekreatsioonialad kaovad murettekitava kiirusega. On kohti, kus mitu parklat asuvad üksteisele 50 meetri läheduses, nagu Energia põiktänaval. On kohti, kus parkla rajamiseks on hävitatud üle 50% sisehoovi haljasalast, nagu Rahu 14 sisehoovis. Vähenemas on ka alad, kus autota saaks mugavalt liigelda. Teede laiendamine, parklate rajamine ja haljasalade hävitamine loob soodsaid tingimusi autodele, kuid mitte liiklejatele, kes eelistavad liikuda jala või rattaga.
Linna haljasalasid võib läbimõeldult kavandada, valides looduslikke kooslusi ning teisi toetavaid ja mitmeaastaseid taimi. Näiteks on Tartu linnavalitsus algatanud kureeritud elurikkuse projekti, mille raames luuakse linnadesse niite ja puusalusid ning siirdatakse aasamatte. Selle tulemuseks on rohelisem ja liigirikkam linnaloodus, elavam ja kirevam miljöö linnaelanikele ja madalamad hoolduskulud. Muidugi võib linnaloodusel lasta ka lihtsalt kasvada või kujundada ühe pargi ümber hoopis toidusaluks, lisades veelgi hüvesid. Mis on aga parim just Narvale? Eluslooduse kujundundamine vajab kõikjal omapärast lähenemist.
Saame aru, et otsused ja lepingud rohealade hooldamiseks on juba tehtud ning kohe nende ümber muutmine on keeruline. Palume, et tulevikus otsiks linn lahendusi rohealade jätkusuutlikumaks hooldamiseks. Tingimused hangetes ja hoolduslepingutes on võimalik ümber defineerida.
Lisaks on oluline muuta linn kergesti läbitavaks ennekõike jalakäijale ja ratturile ning alles siis autole. Uuringud on tähendanud, et suured auto taristuprojektid võimendavad autostumist, mitte ei vähenda seda. Selle tõttu on toimunud Narva linnas viimase 10 aasta jooksul liigne autostumine. Selle probleemi lahenduseks on rattateed ja mugav ühistransport.
Viimase kahe aasta jooksul kogu linna kõnniteedel joonistatud jooned, mis tähistasid rattateid. Paraku on seetõttu kõnniteed muutunud ebamugavaks nii jalgratturitele, kui ka jalakäijatele. Rattateed peaksid olema kõnniteedest eraldatud ning peaksid olema värvitud eraldi värviga. Muidu tekitab see ebamugavusi ja on ohtlik kõigile liiklejatele.
(Allikas: The Irish Times)
Narva ühistranspordisüsteem on aegunud ning vajab ajakohastamist. Näiteks peavad Narva linnaelanikud bussi ootama 40 minutist 3 tunnini, mis on 68 ruutkilomeetri suuruse linna jaoks on liiga pikk aeg. Selleks, et rohkem elanikke saaks Narvas ühistransporti kasutada, on vaja vähendada ooteaega 10-30 minutini. Kasulik oleks ka elanikele tasuta ühistranspordi loomine.
Usume, et pakutud muutused on olemasolevate vahenditega saavutatavad, kui otsustada hoolida ja teha informeerituid otsuseid.